Kasutan seda taas

Kui ma olin väikene laps, ei tahtnud ma ühel hetkel enam jõulukuuske tuppa tuua. Mulle tundus tõelise raiskamisena üks väikene puu , mis tahab veel kasvada, maha lõigata, teda kuu aega toas hoida ja siis minema visata. Olin väike, ehk pisut naiivne, aga hoolisin väga kõigest elavast. Niisiis mõjutasin oma vanemaid ostma kunstkuuske. Tollel ajal maksid need päris palju, aga mu vanemad ikkagi tegid selle investeeringu. Ning see sama puu seisis sirgelt ja uhkelt nende toas ka nende jõulude ajal. Ja ilmselt mitu jõulu veel. Jah, võiks vaielda plastiku ja kõige muu teemal, aga point on see, et ühte asja saab kasutada taas. Hästi hoides kasutada ka väga palju kordi. Hendrik, metsamees, soovis meie peres päris kuuske. Mina ei taganenud oma mõttest, et ma ei taha olla ühekordne kasutaja. Ning ikka oli mul kuuskedest kuidagi kahju. Niisiis oleme mitu aastat järjest toonud jõuludeks rõdule kuuse (või mõne teise okaspuu) poti sees ja ära kaunistanud. Kevadel oleme selle puu istutanud mõnda enda jaoks kallisse kohta looduses. Ehk siis kui teised käivad talvel loodusest puud toomas, siis käime meie kevadel puud loodusesse tagasi viimas. Eelmisel aastal istutasime oma elupuu näiteks Hendriku isa perekonna maakodu aeda. Tundub nagu looduse kokkuhoid. Võimalus sama puud taas kasutada ja temast rõõmu tunda.

Lisaks looduse kokkuhoiule on oluline pöörata tähelepanu ka teiste ressursside mõistlikule kulutamisele. Aga vahel tuleb võtta natuke rohkem aega, et mitte taas sama jama korraldada ning selleks, et tuua ellu muutusi. Eelmise aasta lõpus kulutas Hendrik üsna mitu tundi, et koostada meie pere 2020. aasta põhjalik kulude ja tulude analüüs. Ta teeb seda juba mitu aastat. Aga sellel korral koostas ta lisaks prognoosi aastasse 2021. See prognoos sisaldas muidugi ka soovitusi, kuidas mõistlikumalt kulutada. Näiteks, et kui palju on mõistlik kulutada iga kuu laste asjade peale, oma riiete peale, koolituste peale, kodu peale. Neid kategooriaid oli seal päris palju. Lisaks soovime iga kuu ka pisut raha kõrvale panna, et hoida turvatunnet, mida säästud tekitavad. Et oleks midagi, mida vajadusel saaks kindlasti kasutada. See eelarve koostamine aitab tuua valgust ka muudesse teemadesse ning sunnib olema leidlik. Vaatama üle oma üldisemad eesmärgid ning leidma võimalusi olla efektiivsem, kokkuhoidlikum ning osavam. Mis on need asjad, mis on kindlasti vajalikud, et elada heaolus? Kas nende kulutuste pealt saaks hoida kokku? Millised tegevused toovad tulemused ja millised on lihtsalt toetavad. Ehk jällegi Pareto reegel – 20% tegevustest loob 80% tulemustest. Tasub kulutada rohkem nende 20% peale ja vähem selle ülejäänud 80% peale, mis ainult 20% tulemustest toob (natuke juttu ka selles artiklis.

Üks kategoorgia, mille pealt saab väga palju raha kokku hoida, ilma, et tulemused tegelikult kannataks, on riided. Samas, võib kuluda aega. Ja tulemused on üllatuslikud, selleks tuleb valmis olla. Juba varasemalt sain hästi palju laste riideid kas tuttavatelt või ostsin taaskasutuse poodidest. Näiteks marketplace’st Facebookis või Põnnilt Põnnile poest Tartus. Sellel aastal otsustasin osta ka enamiku enda riietest taaskasutuse poodidest. Olen juba kahel korral Humanas shoppamas käinud ning täiesti tühise raha eest leidnud super lahedaid riideid. Uskumatu, et ma nii mitu aastat taaskasutuse shopingut polnud korralikult harrastanud. Tuleb lihtsalt minna ilma igasuguse ootuseta ning olla hästi püsiv. See tähendab, et kannatamatus tuleb jätta ukse taha ning rahulikult riided läbi vaadata ning selga proovida. Leidsin teiste asjade vahelt uskumatuid hitte, mida nüüd peaaegu iga päev suure rõõmuga kannan. Homme lähme Merlega ka Humanasse kleite ostma. Varsti on ju meie kauni riigi sünnipäev ning meie peres tähistatakse seda alati uhke peoga. See tähendab, et kõik osalejad on ka peenelt riides ning toidulaud on uhkelt kaetud. Kõik nagu presidendi juures. Ja meie Merlekesel pole ühtegi peent kleiti. Tal pole ühtegi kaasas, aga moodsa teismelisena tal pole neid tegelikult ka kodus. Eks me siis teeme sellise mõnusa ema ja tütre shopingu ning lubasin talle ühe kleidi välja teha.

Õnnelik Emma kasutab taas – jalanõud ja riided mu sõbrannadelt ning müts minult. Jah, mu vanaema kodus selle väiksele Kerlile ja otsis nüüd Emmakese jaoks taas välja.

Juba mõnda aega olen oma kodus üritanud jälgida ka põhimõtet, et ma ei kasuta asju, mida saab kasutada ainult ühe korra. Ehk eelistan asju, mida saab kasutada taas. Olen ostnud endale korduvkasutatavad “vatipadjad”, mida siis pärast iga korda pesumasinas pesen. Toimib väga hästi. Lisaks pesen Emma riidest mähkmeid. Väike preili viib pärast mähkmevahetust uhkelt oma kaunite piltidega mähkme pesukorvi. Väldin nii palju kui võimalik ühekordseid nõusid, kodus täielikult. Ja ainus paber, mida kodus ühe korra kasutame, on meil wc-paber. Juba aastaid pole meil köögis näiteks pabersalvrätikuid. Minu jaoks on see nii normaalne. Aga näiteks Merle juhtis tähelepanu, et esimesed kaks kuud meie juures elades tundis ta köögipaberist puudust, kuid ei tihanud midagi öelda. Nüüdseks on preili meie pere kommetega harjunud ning ütles, et räägib kodus ka, et tegelikult pole seda paberit sinna kööki vaja. Käterätte saab ju pesumasinas pesta. Ja Merle ostis ka endale korduvkasutatavad näopadjakesed. Nohu meil õnneks kellegi väga pole. Mina võtan aga alati kohvikust kaasa need salvrätikud, mis nagunii lauda tuuakse ja mis muidu ära visataks. Hoian neid kotis või jope taskus igaks juhuks varuks.

Ühesõnaga, proovime olla kokkuhoidlikud looduse, aja ja rahaga. Toimetada mõistlikult. Üks viis aega, raha ja loodust säästa on ka teha korraga natukene rohkem süüa. Me kasutame seda toitu, mida me ühe toidukorraga ära süüa ei jõudnud näiteks järgmiseks lõunasöögiks. Pärast toidukorda panen üle jäänud toidu klaaspurgiga külmkappi. Just nende samade purkidega, mis jäävad üle erinevatest kastmetest, moosidest ja muust. Pesen neid nõudepesumasinas ning kasutan korduvalt taas. Osa jätan alles suviseks moositeoks ning viin ka Hendriku emale, kes on eriti usin moosikeetja. Klaaspurgid on ohutumad kui plastik ja nad tulevad nagunii toiduga kaasa. Purgid on läbipaistvad ning vahel täitsa armsa kujuga. Lapsed kasutavad klaaspurke ka näiteks smuuti söömiseks või magustoidu serveerimiseks. Võin öelda, et tavalised klaaspurgid on meie peres suur hitt ning leiavad iga päev korduvalt kasutust.

Lapsed said Uuskasutuskeskusest uued pusled

Lisaks on olemas veel mitmeid erinevaid tooteid, mida saab korduvalt kasutada või mille ökoloogiline jalajälg on väike. Minu sõbranna Kaari hakkas paar aastat tagasi tegema kampsuneid juba kasutatud kampsunitest. Neid saab ta suuresti Uuskasutuskeskusest. Kunstihinge ning rätsepa paberitega armas naine kujundab ülimalt lahedaid kudumeid. Mu isiklikus garderoobis on kaks Story of Afterlife kampsunit ning kannan neid mõlemaid suure hoolega. Pesen masinas ja kannan taas. Näevad ülimalt lahedad välja, kestavad hästi, hoiavad loodust ning on 100% omanäolised. Sest mitte kellelgi teisel pole täpselt samasugust käsitööna valminud kampsunit. Kaari teeb uuskasutuse kudumeid ka tellimuse peale ja arvestades just tellija soove ning eripära. Imeline kingitus nii sõbrale kui endale. Miski, mis jääb kestma aastateks ning mida saab ikka taas ja taas kasutada. Teades, et see imeline toode on valminud täiesti ökolt. Muide, kannan ühte Kaari brändi Story of Afterlife kampsunit ka loo tunnusfotol. Rohkem infot selle vinge brändi kohta leiad siit.

Lõpuks üks naljakas lugu sellest, kuidas marketplace’st eelmisel nädalal lastele riidenagi ostsin. Müüja elas Viljandis, aga lubas kauba Tartusse ära tuua. Leppisime kogemata kokku kohtumise päevas, aga mitte kellajas. Kui ta Tartusse jõudis, ei saanud mina soovitud kohta minna ning müüja lubas viia nagi minu vanemate koju, mis asus talle lähedal. Saime kokkuleppele ka maksmise osas ning lõpuks andis müüja teada, et nagi on kohale toimetatud. Kui vanemad koju jõudsid, nad nagi kuskilt ei leidnud. Ka mitte pärast pikemat otsimist. Küsisin siis nagi toonud naiselt üle ja selgus, et ta oli viinud selle kogemata valele aadressile. Pakkisin siis lapsed kokku ja läksime kolmekesi küla peale nagi otsima. Emma jäi magama, aga Pärdi jaoks oli see väga põnev seiklus. Leidsime õnneks nagi mu vanemate kodutänavast ühe võõra maja aiast ning panime selle sealt pätsu. Lõpp hea, kõik hea. Niiet asjade taas kasutamisega võib ette tulla ka huvitavaid seiklusi. Aga kogu see teema on suhtumise asi. Kas võtta asju vabalt ja leidlikult, südamega või hoopis pingega? Kui olla kinni kindlas tulemuses ning mitte protsessi nautida, võib see tõesti tülikas tunduda. Mina olen õppinud järjest enam protsessi nautima. Kasutan asju taas ning sellest saab omamoodi elustiil, mis õpetab hästi palju ja avab tundmatuid uksi. Kasvõi võõra maja aiavärava.

Meie uus nagi õnnelikult teel koju

Muide, kui sul on häid nippe taaskasutamise osas, jaga neid teistega ka. Ikka selleks, et meil kõigil oleks inspiratsiooni olla parem.

(Loo tunnusfoto Ruudu Rahumaru).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s