Sügavale minemine

Täna öösel nägin unes, et käisin jälle koolis. Ilmselt tuleb selliseid kooliskäimise unenägusid ka teistel vahel ette. Enamasti on need unenäod pigem ebameeldivad, vähemalt minul, ning ärgates on hea meel, et see värk ikkagi läbi on. Seekordne oli ka pigem ebameeldivate killast. Nimelt oli ajaloo tunni algus ja õpetaja teatas, et täna teeme väikese üllatusliku tunnikontrolli. Teemaks oli ilmselt iidse India ajalugu. Õpetaja jagas kõigile õpilastele väikesed lehekesed kahe küsimusega. Minu lehekese küsimused puudutasid joogat. Teadsin vastuseid enda arvates väga hästi ja asusin usinasti kirjutama. Kui õpetaja minust mõne aja pärast möödus ja lootis, et ma annan töö ära, nägi ta, et minu kirjutamistuhin ei näi raugevat. Ehmatasin ära – sain aru, et minult ei oodata sügavaid vastuseid, vaid lihtsalt nende kahe lause ümberkirjutamist, mis õppepeatükis selle teema kohta oli. Sain aru, et õpetajat tegelikult ei taha teada, mis mina sellest teemast arvan. Ta ei soovi, et ma sellesse teemasse sügavamale läheksin. Vaid teeksin miinimumi, midagi pinnapealset. Et asi oleks lihtsalt tehtud ja me saaks järgmise teemaga edasi minna. Ilma vajaduseta või võimaluseta millessegi päriselt süveneda. Ja see kurvastas mind, nii mitmel tasandil. Mind kurvastas asjaolu, et minult ei oodata sügavust ja mind kurvastas, et kellelgi minu ümber polnudki sügavuse vastu huvi. Aga ma läksin klassist välja ja kirjutasin edasi. Ma kirjutasin nendele küsimustele nii pikad vastused, kui ma vähegi soovisin, ja viisin siis need paberid õpetajale. Teadmisega, et ilmselt ta neid nagunii ei loe. Aga ehk siiski? (Nb! unes oli õpetajaks keegi võõras, mitte minu ajaloo õpetaja, kes oli väga püüdlik ja oluliselt üle keskmise põhjalik).

Kahjuks kohtasin ma kaheteistkümne kooliaasta vältel väga vähe õpetajaid, kes päriselt soovisid süveneda. Soovisid teada saada minust, minu arvamusest ja soovisid, et ma saaksin süveneda. Ning minna sügavamale just selles teemas, mis mind päriselt huvitas. Ma lihtsalt kappasin tunnist tundi, kodust kooli pideva rutuga. Pideva tundega, et ma ei jõua valmis kõike seda, mida minult oodatakse. Ja kui inimesel on pidevalt rutt taga, pole tal mingit võimalust kuskile süveneda. Ainult vajuda. Õnneks oli siiski mõni õpetaja, kes hoolimata süsteemi üldisemast pinnapealsusest andis oma parima, et ma saaksin süveneda ning märkas minu andeid. Kes oma toetava olekuga andis mulle võimaluse süveneda. Kõige eredamalt on mul sellistest õpetajatest meeles põhikooli eesti keele õpetaja Piibe Leiger – suur tänu sulle. Tema tegevus andis mulle teatava võimaluse süveneda. Süvenemine andis sügavuse, mida minus muidu oleks ilmselt oluliselt vähem.

Pärast süvenenult uisutamist oleme rahulolevad

Täna tahan ma kirjutada süvenemisest – sügavamale minekust, mitte sügavamale vajumisest, sohu minekust. Tahan kirjutada sellest, kui väga mul ja teistel inimestel minu ümber on suur vajadus minna asjadega süvitsi. Toimetada põhjalikult, ajatult, ilma vajaduseta midagi saavutada, vaid lihtsalt vajades võimalust süveneda ja uurida. Süveneda millessegi nii lõputult, et see annab mulle inimesena tohutu sügavuse. Ja kui inimeses on olemas see sügavus, süvenemine tegevustesse ja tegelikult eelkõige iseendasse, siis ei vaju ta kunagi kuskile. Sest tema enda sügavus on sügavam kui miski muu. See sügavus on tähtsam kui ükski aastaarv või järgmine sõjapeatükk selles niigi vägivaldsust täis ajalooõpikus. Sügavusest toimetav inimene on rahulolev ja heatahtlik ning võimeline õppima ning tegema ükskõik mida. Ometi on sügavuse õpetust ja võimalust süüvida liiga vähe.

Kui Pärt lastehoius käis, nägin ma, kuidas ta järjest enam kaotab kontakti iseendaga. Kuidas ta hakkab ülemäära palju jäljendama kõiki teisi, unustama oma vajadusi ning oma soove. Kaotama huvi looduse ja sügavamale mineku vastu. Ma taipasin ära, et temaga juhtub see sama, mis väga paljude teiste inimestega siin maailmas – nad ei saa piisavalt võimalust süvenemiseks. Sest süvenemise ilmnemiseks on vaja enam-vähem rahulikku keskkonda, piisavalt aega ning kaaslaste austust süvenemise vastu. Klassikalises haridussüsteemis on minu arvates seda kõike liiga vähe. Kui Pärt on kodus, soovib ta igal hommikul vähemalt tund aega omaette millegi kallal nokitseda. Enamasti palju rohkem. Ta tahab keskendunult toimetada. See rahustab teda, annab võimaluse arendada just neid oskusi, mis vajavad enim arendamist ning aitab olla iseendaga paremas kontaktis. Mida rohkem on tal aega ja võimalust süveneda, seda enesekindlam ja õnnelikum ta on. Seda vähem soovib laps süüa ebatervislikku toitu, seda vähem unustab õigel ajal vetsu minna või vett juua. Tal on parem uni ja heatahtlikum olek. Keskendumist kogenud laps on maailmale avatud, soovib teada ja katsetada, soovib uurida ega karda nii väga eksida. Sest ta on saanud võimaluse minna sügavale enda sisse ning sealt kohast on võimalik teadvustada iseennast ning oma loomulikke soove. Sealt sügavalt on võimalik olla enesekindel, kindel endas. Selline inimene on väga produktiivne ja loominguline. Sest ta on saanud võimaluse keskenduda, minna keskmesse, sügavale enda sisse.

Üks sügavale läinud kohviku mäng – lihtne, samas väga sügav

Olen järjest enam avastanud, et inimeses on tohtu vajadus süveneda. See vajadus on nii tohutu, kuid samas leiab liiga vähe võimalusi saada väljendatud. Kui vaadata keskmise inimese, ükskõik kas lapse või täiskasvanu päevaplaani, on see sündmusi täis. See on täis müra, möllu ja suhtlust. Liiga palju asju, mis raskendavad või sootuks takistavad süvenemist. Need teised tegevused on samuti olulised, kuid ei tohiks täielikult võtta enda alla kogu eluruumi. Vähemalt sama oluline on inimesele anda turvaline keskkond ja piisavalt aega, et süveneda. Olla vaikselt, vähemalt sisemiselt, ja teha just seda, mis tahab seest tulla. Arendada enda oskusi, luua, katsetada, uurida, kuulata, tunnetada ja mis kõige olulisem, lihtsalt olla. Kogeda iseenda olemasolu keset seda lõputut kosmost. Et mitte kaotada sidet, sihti ja kindlust.

Olen järjest enam tegelenud oma vajadusega minna sügavamale. Sügavamale tegevustesse, loodusesse, olemisse, vaatamisse. Mina annan endale selle aja iga päev vähemalt pooleks tunniks näiteks mediteerides ehk keskendudes valitud objektile. Eriti kui muidu on päeva jooksul jäänud liiga vähe aega olla keskmes, süveneda tegevustesse, minna sügavale millegi sisse, siis võtan ma selle aja igal õhtul ja hommikul. Üheks põhjuseks on vajadus kompenseerida sügavamale mineku vajaduse puudujääke. Lisaks nö tavapärasele meditatsioonile olen ma hakanud näiteks joonistama. Kuidagi on see oskus jäänud minus välja arendamata, ma pole läinud piisavalt sügavale kunsti sisse. Nüüd ma siis teen seda, kasvõi paar korda nädalas kümne minuti kaupa. Ja tulemused on üllatavad. Mitte niivõrd see, et mu joonistamisoskus on kordades paranenud, aga see tegevus pakub mulle nii palju rahuldust ning sügavusse mineku kogemust. Kirjutan joonistamise õppetundidest kunagi kindlasti eraldi posituse. Lisaks proovin igas päevas, kasvõi keset laste möllu, visata viieks minutiks pikali ja lihtsalt olla. Nii sügaval enda sees kui ma sellel hetkel saan. Laadida seal ennast, taastada rahu ja heaolu, kontakti, sideme, sihi ja kindluse.

Süvenemise kunst

Sügavamale mineku tulemused on nii hämmastavad, et mulle tundub, et see ongi inimese üks peamisi vajadusi. See loob baasi kõigi teiste inimlike vajaduste tunnetamiseks ja realiseerimiseks. Üritan ka oma joogatundides kõigi nende oluliste harjutuse sees ja vahel pakkuda inimestele võimalust minna sügavale. Sest tean ise, et sealt saavad kõik positiivsed muutused alguse. Lisaks soovin väga, et süvenemine saaks suuremaks osaks laste üles kasvamises ja hariduses. Et nad saaksid minna nii sügavale kui neil vaja on ning neil oleks selleks vajalik toetus. Avastada sealt oma lõputud anded ja tohutu potentsiaali ning jagada neid teistega. Et see maailm saaks sügavust juurde. Ning vähem oleks inimesi, kes on kuskile pimedasse vajunud. Ning tohutult rohkem inimesi, kes on sügavale läinud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s