Tähelepanu

Kui Pärt oli umbes 10-kuune müüsime oma teleka ära. Suur ekraan seisis lihtsalt suhteliselt kasutult keset tuba ja võttis ruumi. Aga siis hakkas ta järjest enam püüdma väikese Pärdi tähelepanu. Poiss ju teadis, et ekraan käib mängima ning nõudis kõva lärmi tehes ning telekale koputades, et vilkuvad tuled ekraani taga süttiksid. Mina olin selleks ajaks niivõrd harjunud ilma telekata olema ning soovisin ka Pärti kasvatada võimalikult vabana igasugustest ekraanidest. Abikaasa oli algul pisut kahtlev, aga kuna ka tema tähelepanu oli suurema osa ajast hõivatud muude asjade ja teiste ekraanidega kui telekas, müüsime selle ühele Hendriku sõbrale. Saime tuppa ruumi juurde ning lõppesid väikemehe stseenid teleka ümber. Hingasime kergendatult ning pöörasime tähelepanu jälle rohkem nendele asjadele, mida saab füüsiliselt katsuda.

Emma on praegu täpselt sama vana kui Pärt telekast loobumise ajal. Seda suurt ekraani meie kodus ruumi võtmas endiselt ei ole. Teleka koha peal seisab ilus valge klaver, millega Merle iga päev vähemalt korra kauneid palasid mängib. Väiksemad lapsed kogunevad tihti Merle ümber tantsima ja kuulama, sageli soovivad kaasa mängida. Olen tähele pannud, et Pärdi oskus klaveril klimberdada on pärast Merle tulekut oluliselt paranenud. Kui keegi ikka kogu aeg ilusti ette mängib, tekivad arenevas ajus mingid seosed küll. Ühesõnaga on see koht meie kodus, mida korteri planeeringu kohaselt peaks kasutama suure ekraani hoidmiseks, kasutuses hoopis suure muusikamasina pesana. Ja oleme siiani rahul oma otsusega pühendada rohkem oma aega teineteisega koos aja veetmisele, vestlustele, muusikale ja tantsule. Ja vähem tähelepanu sellele, mis kuskil mujal kogu aeg toimub või mida keegi kuskil välja mõtles. Hoiame rohkem fookust oma elul ja seeläbi paneme üksteist rohkem päriselt tähele. Ning nendel harvadel hetkedel valime hoolega, mida vaadata ning naudime seda täiega. Nagu vanasti, kui telekat polnudki.

Emma ja Pärt tähelepanuga muusikas

Igatahes, Emma on nüüd sama vana kui Pärt telekast loobumise ajal. Ja tema on pannud tähele, et lisaks suurele ekraanile on olemas ka väiksemad ekraanid. On olemas sellised, mis mahuvad pihku ning mida ema, isa ja Merle aegajalt paitavad. Ja siis on üks natukene suurem, millest Pärt hommikul lasteekraani vahendusel ühe telesaate vaatab. Eriti meeldib vanemale vennale vaadata loodussaateid ja juba mitu kuud on tohutu lemmik “Liblikavõrguga Kamerunis”. Eks Emma piilub ka natuke kaasa, kuhu teda selleks ajaks ikka pista. Õnneks Emmat väga see saate vaatamine ei huvita. Pigem tahab piiga lihtsalt mõnda ekraani kätte saada ja paitada. Nii nagu suuremad teevad. Aga mina Emmal seda teha ei luba. Väikesed käed ja arenev aju vajavad minu arvates teistsuguseid tegevusi. Hiljem on tal aega neid ekraane vahtida enam kui küll. Esmalt tahan oma laste tähelepanu juhtida kogu sellele imelisele maailmale, mis on siin pool ekraani ning mille tundma õppimiseks ja täielikuks kogemiseks ei piisa isegi ühest väga pikast elust.

Emma on juhtinud minu ja Hendriku tähelepanu asjaolule, et ehk me vaatame ka ise liiga palju neid väikeseid ekraane. Loomulikult proovin ma olla teadlik, aga vahel meel kohe sunnib mingi eriti põneva avastuse järele sukelduma. Leppisime Hendrikuga kokku, et koju tulles jätame väiksemad ekraanid koridori ning vaatame neid siis, kui lapsed magavad. Suure vajaduse puhul kasutame neid helistamiseks. Ja eriti suure vajaduse puhul võtame võimaluse tegeleda ekraani paitamisega omaette, niiet see laste tähelepanu liialt ei püüa. Hea harjutus ka endale, et hoida tähelepanu reaalsusel ning tegeleda sellega, mis tõesti päriselt vajab tähelepanu. Pean tunnistama, et see plaan pole veel täielikult tööle hakanud, aga püüame ennast ikkagi distsplineerida. Mida vähem on meel haaratud ekraanist, seda rohkem paneb ta tähele, mida saaks päriselt ära teha, et elu oleks ilusam. Ja siis saab ilu jällegi päriselt nautida. Või maitsta.

Merle paneb palju tähelepanu hõrgutiste valmistamisele – kohukese-jäätise tort

Ekraanid on suured tähelepanu püüdjad. Nad püüavad nii suuri kui väikseid. Miks muidu on juba ka osa linnaruumist neid täis riputatud. Kogu aeg on kuskil midagi, mis tahab püüda meie tähelepanu. Öelda, mida tuleks osta ja kuidas käituda. Mis on õige ja mis mitte. On olemas ekraanid, mis tahavad läbi meie tähelepanu püüdmise tuua meid eemale oma keskmest ning suunata tegema seda, mida meil tegelikult vaja ei ole. Ekraanid oma sädeleva pildi ning valju heliga ei lase märgata reaalsust ning loovad uue reaalsuse. Ja ma ei pea silmas arvutimänge, vaid seda, kuidas me maailma kogeme. Kui me kogeme maailma ebaturvalise, kahjuliku, kurva või puuduses olevana, on veel rohkem põhjust põgeneda ekraanide taha. Seal on ju kõik olemas. Ja mida rohkem me oleme oma tähelepanuga ära, seda vähem on elus seda, mis vääriks tähelepanu. Ehk lõpuks polegi enam põhjust siia poole ekraani vaadata.

Mina kasutan ka iga päev ekraane ning ma ei arva, et selles iseenesest midagi halba oleks. Küll aga pean ma oluliseks panna tähele, et need tegevused, mis minu tähelepanu seal pool ekraani püüavad, oleksid vähemal või rohkemal määral seostatavad minu eluga siin pool ekraani. Ja et siin pool olemise aeg oleks oluliselt pikem ja sisukam. Et ekraan oleks lihtsalt vahend, mitte eesmärk. Sama tahan ma õpetada ka oma lastele. Ka Merlele andsin ma teada, et koos olemise hetkedel eelistan ma suhelda päriselt, ekraanid eemal. Ja ta oli minuga nõus. Me räägime päriselt, naerame, arutame elust ja sellest, mida oleme tähele pannud. Ja mida rohkem ekraane kõrvale jätta, seda vähem nad meelde tulevad. Sest siis hakkab meel panema tähele seda elu siin ning neid lõputuid võimalusi ennast hästi tunda.

Eile, kui jalutasime lastega linna, panime tähele ühte eriti tugevat heli – politsei sireeni. Terve kesklinna ristmik oli vilkuritega autosid täis, kuid nad sõitsid väga aegaselt. Vaatasime ringi ega saanud aru, mis toimub. Siis ütles üks naine meile eriti helgel häälel: “Kuusk tuleb!”. Ja tõesti, natuke kaugemal oli näha suur veoauto veel suurema kuusega. Kõik inimesed seisid lummatult tee ääres ja vaatasid, kuidas hiiglasuur jõulukuusk endale Raekoja platsi poole teed rajas. Õhus oli nii südamlik ja ülev meeleolu. Kõik inimesed leidsid järsku enda eest midagi eriti tähelepanuväärset. Midagi, mis kõiki liitis ja muutis härdaks. Ja mitte keegi minu ümber ei filminud ega pildistanud. Kõik lihtsalt vaatasid, kogesid rõõmu, naeratasid üksteisele ning autodes istuvatele politseinikele ning kuuse ülespanemisega toimetava asuvatele töömeestele. Nii kena silmapilk, kui saab olla ilusas ja tähelepanuväärses hetkes ilma vajaduseta seda läbi ekraani vaadata. Vaid kogeda hetke ning päris ühendust inimeste vahel ning rõõmu elusolemisest. Meil kõigil on seda väga vaja.

Tähelepanu, suur veos. Pärt sai kuuseveost inspiratsiooni.

Enne blogi kirjutama hakkamist tegin ma pilte üsna harva. Ega ma praegugi sellega hiilga. Mul pole pilte ega videoid paljudest eriti vingetest sündmusest. Sest ma soovin neid hetki ise kogeda, olla osaline elus siin pool ekraani. Kui ma kunagi Hendrikult nõu küsisin, et kuidas oma blogile rohkem lugejaid saada, ütles ta mulle, et ma peaksin olema vingem. Mulle see vinge olemine nii oluline polegi. Tahan lihtsalt kirjutada nendest asjadest, mis kuidagi tahavad välja saada. Ja loomulikult oleks mul hea meel, kui need loomepuhangud saaksid ka välist tähelepanu, sest iga kunstnik soovib ikkagi natuke esineda. Kõige rohkem soovin ma aga olla lihtsalt õnnelik ja kohal. Nautida seda elu siin. Ma ei soovi mõelda välja skandaale või imelikke pealkirju, et püüda inimeste niigi üle koormatud tähelepanu veel mingi asjaga, mida neil tegelikult tollel hetkel vaja pole. Tahan kirjutada lihtsalt lihtsatest asjadest, elu ilust. Need, kes leiavad oma elus ruumi, et minu blogile tähelepanu pöörata, aitäh teile. See on minu jaoks tõesti oluline. Ja loodan, et teile ka. Et teie aeg ja tähelepanu, mille osaliseks mu kirjutised on saanud, on olnud seda väärt.

Tähelepanu, tähelepanu, nüüd tuleb midagi eriti suurt ja vinget! Päris elu ootab avastamist ja kogemist 😊.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s