Lähedus

Lähedus on see tunne, kui keegi on lähedal. Mida lähedasem keegi on, seda lihtsam on koos olla. Seda sarnasemad ollakse, sest lähedus tähendab mingis mõttes ka sarnasust. Seda, kui lähedal keegi kellelegi on. Kuidas saadakse sarnaseks? Siis kui ollakse koos ja ollakse koos lähedalt. Olete vast isegi tundnud, et mida rohkem kellegagi koos olla, seda sarnasemaks muututakse. Sest ühesuguseid kogemusi, mis isiksust ju tegelikult vormivad, on rohkem. Ja mida sarnasemad on isiksused, seda rohkem on ühiseid huvisid ja tegevusi, ning seda rohkem saab koos olla. Seda lähedasemaks muututakse. Ehk siis lähedus sünnitab sarnasust ja sarnasus omakorda rohkem lähedust. Ilmselt siiski teatud piirini. Väikeste lastega abielupaaril tavaliselt liigse läheduse pärast muretseda pole vaja.  

Lähedus on seotud ka lähtega ehk lähtekohaga, algusega. Lähedus on see, kust kõik head asjad algavad. Eriti kehtib see põhimõte abielus. Inimesed ei lähe ju enamasti lahku mitte sellepärast, et armastus saab otsa. Suhte lõpetab tihti asjaolu, et lähedust ei ole. Ja kui pole lähedust, pole ka sarnasust. Ja kui pole sarnasust, pole ühiseid huve ega kogemusi. Ja siis pole ka sarnaseid jooni ning isiksused arenevad erinevates suundades. Ehk siis lähtekoht liigub üksteisest eemale ning head asjad hakkavad tasapisi lõppema. Esialgu hoiavad koosolemist ülal varasemalt koos kogetud lähedased hetked, aga ajapikku hakkavad ka need ununema. Ja lähedust jääb veelgi vähemaks. See ongi lahku kasvamine – üksteisest eemale, esialgsest lähtest kaugele.

Sellised asjad juhtuvad inimestega kogu aeg. Eriti nendega, kellel on väikesed lapsed. Ja meie Hendrikuga pole selles osas mingid erandid. Kui elu on pidevalt täis tegevusi, mis justkui karjuvad sinu tähelepanu, siis tegeledki nendega. Lähedus muudkui väheneb ja sarnasused kaovad. Oleme väga mitu korda oma abikaasaga istunud maha ja arutanud, et me ei lase sellel juhtuda. Me armastame ju üksteist ikka nagu varem, lihtsalt lähedust on vähem. Sest aega teineteise jaoks on vähem. Oleme korduvalt tundnud, et lähedust on juba kriililiselt vähe. Need on hetked, mida tuleb märgata ja millele ärgata. Elu võib asju nii täis olla, et läheduse jaoks tuleb osata ruumi teha. Siis püsib suhe, kestab koosolemine ning sarasus kasvab.

Eelmisel nädalal käisime Hendrikuga üle saja aasta jälle kahekesi kohtingul. Olime mees ja naine, mitte emme ja issi. Naersime, kõndisime käest kinni, kallistasime ja olime koos õnnelikud. Olime jälle need mees ja naine, kes me oma suhtes tegelikult olema peaksimegi. Kodus koos lastega toimetada on ülimalt tore, aga seal oleme enamasti vanemate rollis. Mehe ja naise rolli saame õhtul, kui lapsed juba magavad. Siis ikka enamasti arutame omavahel lisaks lapsi puudutavatele küsimustele ka muid asju. Neid, mis meid lisaks lastele veel lähendavad. Mida kumbki päeval tegi, koges ja mõtles. Või arutame sügavamaid ja filosoofilisemaid küsimusi. Ikka selleks, et koos oleks tore. Ning selleks, et jagada oma kogemusi. Sest kui me oleme kasvõi läbi jutu kogenud samu asju, oleme me sarnasemad ja lähedasemad.

Loomulikult otsime ka päeva jooksul aega, et kasvõi korraks mehe ja naisena ühineda. Väike suudlus või tugev kallistus, tähendusrikas toetav pilk või soe naeratus äratavad soojuse mehe ja naise vahel. Mõnikord, kui oleme lahus, ma isegi kujutan ette, et oleme koos. Tunnetan oma kalli abikaasa soojust ja armastust ning saadan omalt poole talle teele häid tundeid. Isegi nii lihtne asi muudab lähedasemaks. Sest see loob ühenduse ning toob teise inimese mõtetesse ja seeläbi lähedale. Siis on õhtul kokku saades pinget meie vahel palju vähem ning ühiselt jätkamine hoopis lihtsam. Lapsed tunnevad ka ennast turvalisemalt, sest ema ja isa on armastuses. Ükskord, kui lastel oli eriti raske, suudlesin Hendrikut eriti kirglikult ja kaua. Sellest mehe ja naise ühendusest kiirgus nii palju armastust, et lapsed muutusid koheselt rahulikumaks. Pinge mehe ja naise vahel pole kellelegi hea.

Lisaks on oluline võtta aega seksiks, päris seksiks. Ja võtta aega, et lahendada mis iganes probleemid selle normaalset toimist takistavad.

Toon välja väikse loetelu mõnedest punktidest, mis on aidanud minul ja Hendrikul oma suhet muuta lähedasemaks. Loomulikult töötame selle teema kallal ikka iga päev, sest on ju tore, kui abielule saaks anda hindeks 10/10st.

  1. Teadliku Muutuse Kunst (TMK) – Ingvar Villido loodud inimõpetuse koolitus, mille kõik osad oleme Hendrikuga läbinud. Seal omandatud teadmised lasevad taibata, milliseid takistusi me ise endale loome ning annavad vahendid nende takistuste eemaldamiseks. TMK teadmised on aidanud meil Hendrikuga lahendada mitmeid suhtes üles kerkivaid probleeme. Sealhulgas aidanud kõrvaldada barjääre, mis inimeste vahelist siirast lähedust takistavad. Need teadmised on tegelikult normaalse toimise alustala. Tõesti, väga soovitan!
  2. Epp Kärsini koolitused – kuidas päriselt normaalselt seksida. Mina õppisin, kuidas paremini lingam massaaži teha ja Hendrik seda, kuidas yoni masseerimine õigupoolest käib. Lisaks käisin ise kevadel veel naistele mõeldud yoni massaaži koolitusel, mis õpetab oma keha paremini tundma ning armastama. Kui ma ise ennast armastan, saan armastust palju kergemini vastu võtta. TMK õpetus ja Epp Kärsini seksi koolitused on meid tõesti väga palju aidanud.
  3. Oma soovidest rääkimine. Teine inimene tõesti ei tea, mida sa tahad. Ta ei tea, kuidas sulle meeldib oma võileiba süüa või kust sulle meeldib, et sind katsutakse. Pole mõtet eeldada, et ta seda teaks. Nendest asjadest tõesti tuleb rääkida ja kui vaja, siis veel mitu korda. Ja ilma mingi häbita, vaid siiralt. Mida lähedasem on suhe, seda rohkem julgetakse avaneda ning seda lähedasemaks muututakse.
  4. Abielu seadmine prioriteediks. Jah, on töö ja lapsed ning veel sada asja. Aga abielu? Abielu on tegelikult enne neid teisi asju. Kui abielu on õnnetu ja lähedust pole, siis ei suju need teised asjad ka sugugi hästi. Me oleme oma halvimatel aegadel Hendrikuga tõesti kalendrisse pannud isegi kirja, millal on aeg intiimsuseks. Kui oled TMK-ga õppinud ühelt teemalt teisele ümber lülituma, pole ka seksielu graafikusse sättimine mingi probleem.
  5. Lapsehoidjad. Kui soovid laste kõrvalt kvaliteetset aega ainult kahekesi olemiseks, tuleb neid leida palju. On hea, kui on vanavanemad ja sugulased või isegi sõbrad. Meil on ka kaks palgatud hoidjat ja ikka pole igal hetkel kedagi võtta. Niiet mida suurem on valik, seda parem. Ehk motiveerib ka oma sugulastega paremini läbi saama? Lisaks olen avastanud sellise toreda asja nagu e-lapsehoidja. Keegi tegeleb lapsega/lastega videokõne kaudu teises toas ning tekkinud vaba aega saab kasutada kasvõi mõnusalt kaisus vedelemiseks.
  6. Koos rõõmu kogemine. Mis iganes tegevus ühist rõõmu ning positiivsust loob, tasub see plaani võtta. Mida rohkem koos rõõmu kogetakse, seda kergem on vastu võtta mitte nii rõõmsaid hetki. Vahel vaatame Hendrikuga koos mõnda filmi või videot, et siis pärast natuke muljetada. Siia alla kuulub ka lihtsalt toredatest asjadest rääkimine või ühised huvialad. Võtame ka hoogu, et koos tantsutundidega alustada. Vast nüüd tuleb ka see hoog.
  7. Muredest rääkimisel peegeldamise kasutamine. Kui mul on hästi raske hetk ja ma saan ise ka aru, et pole mõtet vigiseda, aga ikkagi tahaks kellelegi muret kurta, siis ma tegelikult ei oota sellel õrnal hetkel, et Hendrik mulle mingeid õpetussõnu ütleks. Soovin, et ta lihtsalt kuulaks mind ja paneks mu muret tähele. Ning annaks sõnadega märku, kuidas ta minu murest aru sai. Ma tahan lihtsalt, et ta vaataks mulle armastavalt silma ja ütleks mida sellist: “Kallis, ma näen, et sul on praegu väga raske.” Ja kui ma olen oma raskuse alt juba natuke välja roomanud, võib ka kallistada ja öelda üsna ettevaatlikult midagi tarka. Ja mina ise pean vastavas olukorras loomulikult samamoodi käituma.
  8. Mõistmine, et minu abikaasa pole üheski minu probleemis süüdi. Ta on minu kõrval, et mind aidata. Kui ma teda ei süüdistada, pole solvunud ega vihane, vaid päriselt soovin olla heatahtlik ja lähedane, siis on hästi palju abi loota. Ja no siiras abistamine ja abi tänulik vastu võtmine muudavad ju teadagi inimesi samuti lähedasemaks.

Lähedus suhtes on nii oluline ja selle nimel tasub pingutada. Kui ma võrdlen oma elus hetki, kui oleme Hendrikuga eriti lähedased nendega, kui me pole, siis kontrast on tohutu. Tõeline lähedus abielus on üks ilusamaid asju mida ma tean. Selle nimel tasub tööd teha küll. Kui lähedus on asendunud kaugusega, võiks alustada kasvõi lihtsalt koos maha istumisest ja teineteisele otsa vaatamisest. Ja meenutamisest, miks me üldse kokku saime ning mis meile teise juures tegelikult nii väga meeldib. Me tegime seda Hendrikuga mingil hetkel, sest lihtsalt oli juba nii meelest läinud. Ma loodan, et kunagi enam ei lähe. Et lähedus meie abielus muutub ainult lähedasemaks. Soovin, et meie abielu lähtekoht oleks siiras armastus, mida me koos kogeme. Hästi lähedal teineteisele. Sest lähedus abielus on lähtekohaks kõigele muule heale, mis selles ühises elus sündima hakkab.

Sellel kevadel, eriti vingel päeval, uuendasime oma abielu. Et selles oleks palju rohkem lähedust.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s