Vabandust

Kuna Pärt hetkel lasteaias ei käi, siis tuleb mul talle mõnel teisel viisil pakkuda võimalust omaealistega aega veeta. Üks hea võimalus on muidugi mänguplats, kus tihtilugu hulk erivanuses põnne ringi toimetab. Meie kodu kõrval oleval mänguplatsil on kuidagi eriti mõnus keskkond ning Pärt leiab sealt tihtilugu sõpru. Vahel trehvab ka nendega, keda juba varem kohanud. Mänguplatsil on lastel tore, kuid mõnikord tuleb ette ka tülisid või muidu ebameeldivaid olukordi. Näiteks mõni aeg tagasi viskas üks Pärdist pisut väiksem laps mu pojale kiviga kõvasti vastu pead ning otsa ette kasvas säärane muhk nagu multikates. Hendrik käis Pärdiga ka igaks juhuks EMOs, aga arst ütles, et mu pojal on vaatamata suurele muhule üldiselt kõik korras. Pidi lihtsalt paar päeva rahulikumalt võtma. Too kivi visanud laps ehmatas ka ilmselt oma teo tagajärgedest ega osanud kuidagi reageerida. Igatahes klassikalist vabandamise stsenaariumi ei järgnenud. Lapsed läksid lihtsalt eluga edasi ning loodetavasti õppisid kõik osapooled eluks midagi olulist. Igatahes õppis Pärt, kuidas asjadega vastu pead visata.

Muhuga Pärt tervist kontrollimas

Samuti on hea võimalus Pärdil teiste lastega mängida, kui mina organiseerin talle kohtumise. Juba päris mitu nädalat on Pärt kohtunud ühe endast hästi natuke vanema toreda tüdrukuga, et koos mängida. Sellel tüdrukul on senini olnud kaasas ka ema ja väiksem õde ning mõnikord ka nõbu. Nii on Emmal silmad eriti säravad, kui kari lapsi mööda aeda või maja ringi askeldab. Üldiselt klapivad Pärt ja sõber-tüdruk omavahel hästi, vahel on vaja neil natuke abi, et tegevusi ühtlustada. Nagu lastel ikka. Täna mängisid nad rõõmsalt minu vanemate aias üsna tükk aega ning hiljem asjatasid koos toas. Mingil hetkel laste mängukava aga enam ei ühtinud ning Pärt sai vihaseks. Ta võttis auto ja viskas tüdrukule vastu pead.

Tore tüdruk sai haiget ja hakkas nutma. Pärt ehmatas sellest samuti väga ära, nagu ka too laps, kes talle kiviga vastu pead viskas. Aga ka Pärt ei osanud selles olukorras kuidagi käituda. Esiotsa tahtis poiss pahandada ning ennast õigustada. Ilmselt on ta näinud, et inimesed teevad niimoodi, kui nad eksivad. Siis rahunes Pärt maha ja vaatas, kuidas tore tüdruk oma ema süles nutab ning selgitab, mis oli juhtunud. Poiss oli ikka kimbatuses ega mõistnud, mida teha või öelda. Mõlemad lapsed rahunesid ajapikku ning tüdruk soovis ära koju minna. Pärt oli tegelikult väga õnnetu, sest ma tean, et see tore tüdruk meeldib talle. Läksime siis Pärdi ja Emmaga koos ukse juurde teisi lapsi koju saatma. Mingil hetkel läks Pärt laualt rosinaid tooma ning tõi sellele toredale haiget saanud tüdrukule ka. Rosin kukkus veel õnnetult maha, aga Pärt võttis üles ja andis ikkagi sõbrale. Preili sõi rosina ära ning ütles vaiksel häälel, et ta tunneb nüüd Pärdi suhtes tänulikkust. Lapsed leidsid siiski oma viisi, kuidas ära leppida.

Kui viskamise episood oli juhtunud, tuli Pärt kohe minu juurde ja ma selgitasin talle vaiksel häälel, kuidas ta oli käitunud ning mis olid tema teo tagajärjed. Laps nägi seda isegi ning ma tean, et tema hinges oli kahetsus. Kes meist poleks vihaseks saades tundnud soovi midagi visata või lõhkuda? Lapsed lihtsalt ei oska seda soovi nii hästi kontrollida. Läbi omavahelise suhtluse ning selliste olukordade saavad nad aga seda õppida. Lapsed saavad teada, et elus on ebameeldivaid olukordi ning ebameeldivaid tagajärgi. Ning nad õpivad oma emotsionaalseid reageeringuid aega mööda kontrollima ning teiste võimalikke reageeringuid ennetama. Läbi konfliktide õpitakse elu.

Kordagi aga ei öelnud ma Pärdile selle episoodi jooksul, et ta peaks minema vabandust paluma. Minu arvates peaks lapse vabandus tulema temast endast ja olema siiras, et see kutsuks teises osapooles esile andestamise tunde. Peale sunnitud vabandus tekitab pigem alandatust ning kättemaksu soovi. Vabandamine ei tähenda ju tegelikult seda, et tuleb öelda: “Palun vabandust”. Mida see sõnakõlks ka muudab, kui see on lihtsalt automaatne lause? Vabandamine tähendab minu jaoks sisemist kahetsust ning teisele poolele sellest omal moel teada andmist. Pärt viis oma sõbrale armsalt rosina ning see oligi tema viis öelda: “Palun vabandust, ma proovin enam mitte niimoodi teha. Oleme ikka sõbrad edasi.” Ja minu arvates pole kõige olulisem tüli puhul mitte vabandamine, vaid see, et laps õpiks taolisi olukordi hiljem vältima. Seepärast on hea kogu tüli läbi rääkida ja pakkuda erinevaid võimalusi edaspidi taolisi olukordi vältida. Eks ole muidugi näha, kas tore tüdruk ja Pärt edaspidi ka tahavad koos mängida ning kuidas nende suhte dünaamika kulgeb. Igatahes said mõlemad lapsed taaskord omamoodi õppetunni osaliseks.

Kui Pärt veel lastehoius käis, küsiti minult ühel õhtul, et kuidas meil kodus vabandamisega lood on. Nimelt ei palunud Pärt teistelt lastelt vabandust. Mõtlesin pikalt järele ega osanudki tookord midagi tarka vastata. Hiljem asja analüüsides sain aru, et ega me kodus sõna “vabandust” tõesti väga tihti ei kasuta. Esiteks pole vabandamiseks väga palju põhjust. Teiseks on ka meil ilmselt kujunenud välja muud viisid, kuidas teisele inimesele oma kahetust väljendada. Mõnikord kui lähen kellelegi kogemata pisut kõvemini vastu, puudutan teda õrnalt sellele kohale või küsin kas kõik on korras ning ütlen, et ma ei soovinud nii teha. Mõnel teisel juhul näiteks kirjeldan juhtunut kuidagi oma sõnadega ning lisan midagi ilusat. Ma justkui ei usu lihtsalt vabandust palumisse selle tavapärasel kujul. See tundub liiga lihtne ja tühine. Kui ma olen tõesti teinud midagi, mis väärib vabandamist, väärib see ka pisut ilusamat žesti.

Rõõmsad hetked liidavad ja aitavad unustada erimeelsused

Pärt sai lasteaias igatahes selle vabandamise teemaga korraliku trauma. Mäletan, et mingid päevad oli 3-aastane Pärt oma toas ning kordas omaette pidevalt: “Palun vabandust”. Ta harjutas vabandamist, nagu lasteaias oli kästud. Samal ajal oli lapsel alandatud tunne. Ma tajusin veel, et iga kord, kui Pärt suunati või siis tegelikult sunniti jälle lasteaias kelleltki vabadust paluma, kogunes tema sisse tohutu viha. Ta rääkis mulle nendest olukordadest ning tihtilugu ei saanud Pärt üldse aru, mida ta oli valesti teinud. Mida ta üldse kahetsema pidi? Väga keeruline on eemal seisval täiskasvanul hinnata, kes on mingis olukorras süüdi või kes peaks nö vabandama. Ja isegi kui Pärt sai aru, et ta on midagi valesti teinud, oleks ta tahtnud ehk leppida mõnel muul moel. Ta oleks soovinud toetust või nõuandeid, kuidas vabandamist väärivaid olukordi ennetada või omal käel lahendada Mina olen tajunud, et lapsed saavad päris sageli tülid ka omavahel lahendatud. Lihtsalt omal moel, kuid ikkagi nii, et toimub vabandamine ja andestamine ning selle tulemusel leppimine. Või siis on hoopis tegemist olukorraga, kus keegi polegi süüdi ega peagi vabandama, elu läheb lihtsalt edasi.

Pärt ja Emma lahendavad enamik probleeme omavahel

Mulle tundubki, et vahel vabandatakse liiga palju. Olen kuulnud inglise keeles väljendit: “ Don’t be sorry, be sexy!” Ehk “Ära ole vabandav, ole seksikas!”. Lausel on minu jaoks oma point. Tihti vabandatakse lihtsalt ebakindlusest või mingist (lasteaias) sisse harjutatud tavast. Kas ma pean vabandama, kui ma köhatan või nuuskan? Ma ei tee ju midagi valesti. Või kui ma kellestki mööda lähen? Kellegi poole pöördun? Arvan millestki teisiti? Kui ma ei kahetse ega tee midagi valesti, siis ma ei oota ka andestust. Kas peab nii palju oma elutegevuse või olemasolu pärast vabandama? Selle asemel võiks olla rohkem enesekindel või miks ka mitte seksikas. Vähemalt mina ise proovin küll vähem teiste olemasolu peale solvuda või halama hakata. Kui just mulle kivi või autoga vastu pead ei visata. Õnneks on elu enamasti ikka palju leebem.

Emma oma söögikommete pärast küll ei vabanda

Vähem vabandamist, rohkem siirust ja seksikust.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s