Jah

Viimastel päevadel olen ärganud pisut varem kui ülejäänud pere ning nautinud neid vaikseid hingetõmbeid kodus üksi toimetades. Enne Emma sündi oli varajane ärkamine tavaline osa päevarutiinist, aga beebi kõrvalt on siiani olnud iga võimalik unetund äärmiselt oluline. Ju siis ma olen nüüd pisut välja puhanud, et täitsa ise varem üles tõusen. Nendel rahulikel hommikutel võtan mõnusalt aega hambapesuks, juuste kammimiseks ja üksinda (ilma, et keegi kuskil hõikaks) vetsus käimiseks. Olen silitanud ja toitnud meie küülikut Lolot, võtnud ise mõned karastavad sõõmud vett ja jalutanud rõdul. Seejärel laotan tavaliselt laiali oma mati ning hakkan joogatama. Naudin täiega ainult iseendaga olemist, oma keha tunnetamist, enda sisemaailma kaemist ning armastuse kogemist enda sees. Enda joogapraktika käigus olen loomulikult valmistanud ette ka joogatunde ja pannud kirja erinevaid huvitavaid mõtteid ja asendeid. Need mõnusad vaiksed hetked üksinda häälestavad mind täiuslikult päevaks, kus on palju rohkem jah-i ja hoopis vähem ei-d. Sest ma alustan päeva öeldes endale: „Jah, ma armastan sind, mul on sinu jaoks aega!“

Täna hommikul ärkasin samuti varem, aga hoopis selle peale, et Emmal minu vasakul küljel olid silmad juba pärani ning ta üritas väikese ruumi peal kõhuli keerata. Hendrik mu paremal küljel nohises aga veel täiega unemaal. Kui Emma niimoodi vara üles ärkab, siis on teada värk, et ta kohe uuesti magama ei jää. Jah, pean nüüd üles ärkama. Juba kuulsin kõrvalt toast ka Pärdi esimesi hommikusi lauseid. Õe rõõmus kilkamine oli ka tema äratanud. Niiet vaikne hommik endaga oli kindlasti välistatud. Hendrik nohises mõnuga edasi ega polnud seda nägugi, et hakkaks ärkama. Nii ma siis võtsin oma põnnid ja hakkasin päevaga peale. Öeldes jah oma lastele, kes vajasid sellel hetkel minu igasugust tähelepanu ja abi. Ning proovides kuidagi öelda ka jah endale. Võttes igast rahulikust hingetõmbest viimast. Lootsin, et hoolimata üsnagi kärarikkast algusest tuleb ka sellest päevast üks mõnus jah-päev.

Jah, ma saan hakkama. Jah, mul on teie jaoks aega.

Üsna pea oli selge, et Pärdil on alanud täielik ei-päev. Ei sobinud üks ega teine, polnud jõudu ja polnud tahtmist. Üks igavene ei. Ega see polnud ju Pärdi esimene ei-olukord. Need ei-asjad algasid juba mitu aega tagasi ja pole siiani kuskile kadunud. Ega vist kaogi päriselt kunagi. Ei-d on lihtsalt paratamatu osa inimeseks olemisest. Läksime siis pojaga vaikselt tema tuppa, et võtta aega olla koos ajas (time-in). Olen saanud selgeks, et täielikel ei-aegadel on mõttekas öelda ise võimalikult vähe. Istun mässava Pärdiga tema toas põrandal ukse ees ja aitan tal kõik ei-d muuta jah-iks. Tihti ütleb Pärt igasuguseid arulagedaid ja suisa kurje asju, elab välja kõik ei-d, mis temasse on kogunenud. Ja mina lihtsalt istun rahulikult põrandal, vajadusel hoian temast õrnalt kinni ega lase haiget teha. Pakun talle piire. Kuulan tema meeles mõlkuvaid lauseid ja lihtsalt kordan neid samu lauseid ehk pisut teises, aga siiski üpris samas sõnastuses rahuliku häälega.

Iga kord, kui ma nendel rasketel ei hetkedel ütlen selle sama lause, mis Pärt ütles, kinnitan ma, et ma kuulan teda. Jah, ma mõistan, mis ta tahab öelda. Jah, mul on tema jaoks aega. Kui ma olen korranud seda lauset ehk peegeldanud tema mõtet tagasi, ütleb Pärt alati vastu: “Jah”. Ja iga kord, kui ta saab öelda jah, lahtub tükike tema muret ning ei-d jääb vähemaks. Mõnikord piisab umbes viiest jah-st, et Pärt jälle tegelikkusega ühendada. Vahel, kui ei-sid on lapse hinges rohkem, tuleb nende tasakaalustamiseks saada rohkem jah-e. Alati, kui ma olen täpselt mõistnud Pärdi mõtteid, neid talle hästi rahulikult ja toetavalt tagasi peegeldanud nii, et laps on saanud öelda “jah”, tekib temas lõpuks rahunemine. Pärt ühendub jälle tegelikkusega ja minuga, ning tuleb mind kallistama. Vahel ta nutab natuke ja laseb oma pinge, kõik need ei-d täitsa välja, ning jätkab siis rõõmsalt jälle jah-lapsena.

Jah ja ei on osa elust. Kahjuks ei saa olla alati jah ja varajane lapsepõlv on just see aeg, mil peaks saama selgeks, kus on ei-d. Kus on need piirid, millest üle ei minda. Ja ideaalne oleks, kui nende piiride sees oleks alati jah. Paraku pole mõnikord ka piiride sees alati jah. Sest kui mina olen saanud kuskilt palju ei-sid, kasvõi iseendalt, on mul ääretult raske öelda teistele jah. Ja nii ma ütlen mõnikord oma lastele, abikaasala, teisele lähedastele täiesti soovimatult ei. Ma ütlen ei, kuigi ma tegelikult tahaks ju alati öelda jah. Ja see on osa, millega ma teadlikult iga päev tegelen. Kuidas saaks öelda piiride sees alati jah? Kuidas tagada vabadus piiride sees, millest räägib ka Montessori pedagoogika.

Jah, ka Emmale tuleb juba seada piire. Tüdruk liigub juba igale poole ning leiab igasuguseid asju, mida suhu pista.

Tänane triangel Pärdiga kestis vahelduva eduga ikka päris kaua, sest muu hulgas oli ta ka varajasest ärkamisest liiga väsinud. Muide, Hendrikul oli samal ajal teises toas töökaaslastega koosolek. Eks nad said ka siis kogu seda tralli pealt kuulata ja mõelda, mida iganes nad mõtlesid. Mingi ime läbi sain ma mõlemad lapsed täpselt selleks ajaks lõunat magama, kui ma pidin kiirustama juuksurisse. Jah, mul on aega enda jaoks ning ma saan minna juuksurisse. Jah, mul on aega enda tegevusteks ja blogi kirjutamiseks. Nii ma istusin siis juuksuris, juuksed hennaga koos, rätt peas ja kirjutasin seda lugu. Lugu sellest, kuidas tahaks, et minu elus oleks rohkem jah-e nii mulle kui mu lähedastele. Ja tegelikult miks mitte kõigile teistele ka. Oleks rohkem liitmist ja vähem lahutamist.

Kui palju haiget teevad lapsele igasuguseid piirangud ja ei-d. Eriti siis, kui need on täiesti ebavajalikud. Kui tegelikult saaks korraldada ka nii, et saaks öelda samas olukorras jah. Või sellist olukorda üldse vältida. Ning ei-d pole haiget tegevad ju ainult lapsele. Kõikidel inimestel on valus kuulda ei-d. Ei lahutab meid tasapisi ühendusest üksteisega ning ka iseendaga. Ei tähendab alateadvuse jaoks valu, jah tähendab heakskiitu. Nii lihtne see mehhanism ongi. Ja seda plussi ja miinuse elu me siin lihtsalt öeldes elame. Püüame hoida oma jah-e ja ei-sid tasakaalus. Ideaalis oleks plusse muidugi rohkem. Jah, mul on aega oma juukseid ilusti kammida. Jah, mul on aega ennast ilusti riietada. Jah, mul on aega oma mehega kallistada. Jah, mul on aega oma lapsega mängida. Jah, mul on aega iseenda jaoks. Jah, mul on aega oma kaaslaste jaoks, keda ma pean nii kalliks. Iga jah loeb!

Ja muide, jah, ma viisin läbi eile oma täitsa esimese avaliku joogatunni! See oli alles üks jõustav elamus. Andis kohe mulle nii palju jah-e juurde. Andis jõudu juurde, öelda endale ja teistele rohkem jah 😊. Olla rohkem ühenduses. Ja mida rohkem ma ütlen lastele jah, seda paremini ja rahulikumalt nad tavaliselt ka magavad. Mina saan siis jälle hommikul aega endale. Ning loodetavasti õhtul aega ka Hendrkule. Sest mida rohkem jah-e on minu ja Hendriku vahel, seda harmoonilisem on kogu pere olemine. Ja nii see ring käib, üks jah viib teiseni. Ning ei-dega sama lugu.

4 Comments

  1. Mul tuli lugedes meelde eilne olukord, kus mu nelja-aastane keeldus järsku tänaval edasi liikumast, kükitas Marja tänava otsas maha ja nuttis. Olime koos mu 13-aastase õetütrega üsna ahastuses, kuna sellele hetkele oli eelnenud juba kõvasti kemplemist ja venimist. Õetütar pakkus, et lähme lihtsalt edasi ja küll väike järgi tulema hakkab. Ma siiski leidsin endas jõu võtta lapse tõukeratas ühte kätte, laps teise käega sülle ja kõndida vaikselt mööda tänavat alla, lauldes tütrele vendade Johansonide laulu rohelisest põrnikas, kes seljakoti pealt tervitas. Ja laps rahunes enne Herne tänavale jõudmist ja oli valmis ise edasi liikuma. Soovin, et alati leiduks seda jõudu lahendada armastusega need rasked hetked, kus ei-laine pea kohal kokku.

    Meeldib

  2. Mulle tuli meelde, et see nõuanne oli Laura Markhami raamatus “Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed”: “Hinga sisse, hinga välja ja vali armastus”.

    Meeldib

Vasta pihelk-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s