Päev

Pühapäeval – pühal päeval – oli emadepäev. Meie perel algas emadepäev Tartus, meie kodus. Hendrik ja Pärt panid köögis lauale roosid, rabarberikoogi ja moorapead. Siis kutsuti mind kööki ja sooviti head emadepäeva. Suuresti Hendriku juhtimisel laulis meespere emadepäeva laulu ja sain soojad kallistused. Pärt oli lasteaias joonistanud mulle emadepäeva kaardi, mille peategelaseks oli prügiauto. Ilmselt kasvataja suunamisel ilustati asja pisut ning kaardile oli kirjutatud, et tegemist on lillekleepsudega prügiautoga. Vähemasti teadis Pärt, et mulle väga meeldib kollane värv ning seega oli ta prügiauto tausta kollaseks maalinud. Hendrik aitas mul taibata selle suurepärase kaardi sügavamat tausta. Nimelt saan ma nüüd kõigest ebavajalikust kerge vaevaga vabaneda ning kogu ebavajaliku kraami lillelise prügiautoga minema saata. Et iga päev paistaks päike, kasvõi ainult minu sees. Milline suurepärane ja igati vajalik kingitus mu teadlikult pojalt! Et iga päev oleks ema päev.

Olin vist eelnevast nädalast väsinud ning kõva joogapraktika ja õppimisega igasugused sisemised protsessid käima tõmmanud, mistõttu polnud emadepäeva hommik just minu parim hommik. Tuju oli vaatamata kingitustele üpris sant. Hendrik ja Pärt tahtsid maale minna, aga mina tundsin, et tahan selle päeva lihtsalt kuidagi mugavalt kodus mööda saata. Ma ei oodanud sellelt päeval palju ja olin pigem melanhoolses olemises. Kuigi väliselt oli kõik ju väga hästi. Pärt tuli mind nii armsasti lohutama. Kallistas mind ja rääkis, et ma enam kurb ei oleks. Poiss nii soovis aidata ja ema päeva päikeseliseks muuta. Tulime siis kogu perega meie turvakohta – vanemate voodisse – kokku ja kallistasime kõik üksteist. Leidsin endas jõudu ja saatsin kogu ilusat päeva segava jama prügiautoga minema. Ja alustasin emadepäeva uuesti. Päike oli ka pilvede tagant välja tulnud ja soosis väga õues olemist. Mõistsin ka ise, et kõige õigem tegu oleks oma mugavuse armastus maha matta ja maale seiklema minna. Pakkisime siis oma mõned asjad autole ja kihutasimegi juba linnast välja Vehendi poole. Ja tuli sellest alles üks vinge päev!

Pühapäev oli ju nii mõnus ja päikeseline päev. Loodus justkui laulis sellel päeval kõigile headele emadele oodi. Olen nii tänulik, et loodus aitas ka minul toetava perekonna abil headuse enda sees ikkagi üles leida ja sellele ilusale päevale vaatamata konarlikule algusele täies ilus vastu minna. Kui Vehendisse jõudsime, tundsin esimest korda tugevamat seost selle kohaga. Selle maaga. Eks sideme loomine võibki võtta mitu päeva. Meie maakoht justkui tervitas mind seekord soojemalt ja mina teda ka. See oli päev, mil me teineteist lõpuks rohkem mõistma hakkasime. Meie vahel tekkis sõprussuhe, sest ma olin viimaks sellele päriselt avatud. Ja just siis avati mulle veelgi sügavamalt maal olemise rõõmud. Just need, mis kõik ebamugavused ka kuidagi rõõmsaks muudavad. Ja ma sain aru, et kogu ebamugavuse oli vahepeal tegelikult loonud minu enda ettekujutus. See oli jäänuk minu alateadvusest ega olnud käesoleva päevaga kuidagi seotud.

Iga päev on nii ilus

Kohale jõudes pakkisin siis mõned kaasa võetud toiduained oma improviseeritud väliköögis lahti ja valmistasin perele naadi ja võilille omleti. Kõrvale oli mõnus juustusai. Pärt korjas küll suure rõõmuga naati ja võililli, aga munaga koos need talle üleliia maitsvad ei tundnud. Poiss rõhus rohkem juustusaiale ja magustoiduks olnud kohupiimakreemile. Vahepeal oli ka naabripoiss kohale tulnud ja sai samuti meie vahvast murueinest osa. Emma maiustas murule asetatud magamiskotil pikutades ikka ema piimaga. Söögid söödud, asusime tegutsema. Nimelt tõi naabripoisi isa naabrimees lahkelt meile suure pangetäie maasikataimi, mille ma koos Pärdi ja Hendriku abiga maja kõrvale peenrasse istutasin. Et mõnusatel suvepäevadel oleks hea lisaks metsmaasikatele, mis ka meie aias kasvavad, ka suuremaid mammusid nautida. Sest maasikad muudavad iga päeva natukene paremaks.

Ühel päeval kasvavad siin loodetavasti maasikad

Siis oligi aeg minna nautima järvevett ja randa, mis on meie majast umbes 200 meetri kaugusel, otse aia taga. Naabripoiss kooris muidugi kohe riidest lahti ja sulpsas vette. See on tal igapäevane tava. Lisaks olid rannas veel kaks last, kes samuti maal viibides iga päev ujumas käivad. Meie Pärt nii julge ei olnud ja piirdus ainult jalgade vette kastmisega. Seda ka rohkem moe pärast, et mitte teistest lastest ülemäära maha jääda. Emma peesitas minu kõhul ja jälgis teiste laste toimetamist suure huviga. Tema naudib iga päeva täiega. Pistsin ise ka hiljem jalad vette ja pean tunnistama, et minu sooja vett armastavale kehale oli vesi ikka päris külm. Samas tundsin oma justkui julge teo üle ikkagi uhkust. Aga ehk aitavad päevad maal mul ka jahedamat vett nautima õppida. Sest iga päev aitab luua uusi harjumusi ja on võimalus oma mugavusstsooni laiendamiseks. Ja seda praktikat saan ma maal päris kõvasti. Iga päev.

Ühel päeval lähen seal ujuma

Päevad maal mööduvad väga kiiresti. Toimetades ja sellest rõõmu tundes kaotab aeg tähtsuse. On ainult siin ja praegu ning seepärast on raske hoomata kella seatud aja kulgu. Nii avastasimegi märkamatult, et päev on juba õhtusse jõudnud ning meil pole õhtusöögi asju kaasas. Lõpetasime siis pooleli olnud toimetused ja hakkasime Tartu poole sõitma. Poolel teel selgus, et kõhud on ikkagi liiga tühjad ning pidime Elvas kiire friikapeatuse tegema. Järjekordselt lõppes pühapäeva õhtu pärast Vehendis käimist friikartulite söömisega. Loodan siiralt, et sellest mingit tõsist tava ei saa. Sest kuigi pärast päev otsa õues toimetamist on sellist toitu kergem seedida, annab minu teistsuguse toiduga ära hellitatud keha järgmisel päeval ebahariliku toidu mõjudest teada küll.

Iga päev vahvad poisid

Tagasiteel pidasime meeles ka oma emasid ning tervitasime neid tähtsal päeval telefonikõnedega. Tuli välja, et ka nende päevad olid möödunud väga rõõmsalt.

Pühapäeva õhtul õpetasin oma esimese joogatunni, inglise keeles. Usin õpilane Hendrik oli väga tubli ja lubas mul igal õhtul tema peal õpetamist harjutada. Et ma ikka oma eksami pärast jaanipäeva edukalt läbiksin. Nüüd ma siis õpin ja harjutan hoolega iga päev, et minust ühel päeval ikka hea joogaõpetaja saaks.

Hendrik teeb päeval sooja õhtuseks joogatunniks

Pühapäev oli väga hea päev, nii palju asju sai tehtud ja nii palju rõõmu kogetud. Päev ongi ju selleks, et teha neid asju, mis on vaja teha. Ja tegevusest rõõmu tunda. Iga päev on võimalus midagi päriselt ära teha ja päriselt seeläbi kasvada. Iga päev on võimalus astuda ka sammuke lähemale päevale, mil mingid unistused saavad täituda. Ja siis seda päeva tähistada. Tegelikult on ühe päeva võimalused lõputud. Päev rõõmustab, kui meie teda tervitades rõõmsad oleme. Aga mõnikord on päev nii hea, et vaatamata konarlikule algusele, annab ta sulle võimaluse ikkagi rõõmsalt edasi minna. Siis kui ta näeb, et ma olen valinud just selle päeva, et midagi oma elus päriselt paremaks muuta. Olen tänulik igale päevale, mis mulle on antud. Ja proovin seda tänu oma parimal viisil välja näidata. Elades iga päeva täiel rinnal. Püüdes seda, mida just sellel päeval on pakkuda. Ja kui midagi segab mul päeva nautimast, saadan selle lillelise prügiautoga lihtsalt minema. Siis saab rõõmus kollane päike jälle minu päeva valgustada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s