Pidu

Pärdile on päris kaua aega juba meeldinud peaaegu iga päev mängida, et on mingi pidu. Enamasti on sünnipäev, sest sellisel peol on ta kõige rohkem käinud. Aga muidugi on vahel ka jõulud, munadepühad, Eesti Vabariigi aastapäev või midagi muud. Ühel hetkel ma taipasin, mis on selle taga: inimesed igatsevad, et nende elu oleks pühalik. Pidupäeval on ju kõik hea. Inimesed on ehitud ja rõõmsad, toidud on erilised ja tuba kaunistatud. Mängitakse, naerdakse, lauldakse ja tantsitakse. Pidude kombestik on väga ilus. Loomulikult tahame me elada pidevalt peos. Aga miks ei võiks kogu elu olla üks nauditav pidu? Mina otsustasin, et saab küll. Nüüd tähistan ma iga hetke oma parimal moel.

Ma kaunistan oma kodu. Näiteks tellisin sellel nädalal Jardinist kaks potilille, et kodu oleks veelgi kaunim. Saatsin lilled kulleriga Hendriku nimele koos kena kaardiga, et temal ka veel pidulikum tunne oleks. Ühe lille panime laste tuppa, teise toidulauale. Samuti plaanin sellel nädalal istutada lilli rõdule, mis on hetkel meie ainus ühendus välise loodusega. Pühadust aitab kodus luua ka see, kui hoian puhtust, süütan küünlaid, sätin asju ilusti ja kuulan kaunist muusikat. Püüan iga päev leida erinevaid mooduseid, et kodu oleks veelgi pidulikum. Kodu kaunistades ma kohe tunnen, kuidas meie korter muutub palju rõõmsamaks ja meie olemine kodus veelgi paremaks.

Pidulik poiss

Üks oluline osa pidulikust õhustikust on pidulikud inimesed. Seepärast kannan ma igal võimalusel ka kodus kenasid riideid. Näiteks paneme nüüd Hendrikuga vahel õhtusöögiks kohe päriselt pidulikud riided selga. Kaunistan ennast ka kodus ehetega ja panen rullikuga eeterlikku lõhnaõli peale. Ka Pärdile meeldib ennast väga minu lõhnavate õlidega määrida. Vahel ta jookseb kesest “tööpäeva” Hendriku juurde ning määrib ka tema lõhnaga kokku. Täna lõhnastasime pisut isegi Emmat.

Hästi lõhnavad lapsed oma toas

Olen nüüd Taist tulles hakanud eriti tõsiselt suhtuma ka toidu valmistamisesse. Või peaksin ütlema, olen hakanud tegema süüa palju suurema rõõmu ja hoolega. Nii, nagu vanasti valmistati pidusööke. Valmistan toitu aeglaselt, hea tundega ja võimalikult puhtast toorainest. Ma pesen ja leotan isegi teravilju ning pähkleid. Katsun toitu oma puhaste ja armastavate kätega. Serveerin toidu kenasti kaetud lauale ning loeme perega ka toidupalvet. Sama, mida loeti minu lasteaias, et näidata üles pere tänulikkust kõige maitsa ja toetava eest, mis meile on antud. Palve on järgnev: maa on selle meile andnud, päike valmis küpsetanud; armas päike, armas maa, teid ma tänan lõpmata. Süütame enne toidukorraga alustamist ka küünla.

Me tantsime iga päev. Vahel teeme seda rõdul, niiet paljud naabrid võivad meid juba imelikuks pidada. Aga loodan, et osa naabritest vihub ehk rõõmuga kaasa. Või vähemalt kandub tantsupisik ka nende kodusse. Ja me laulame iga päev. Hoiame rõõmsust ja headust üleval nii palju, kui võimalik. Pidude ajal on inimesed heas tujus ja helged. Nad naeravad, räägivad huvitavaid lugusid ja tihti ka kallistavad. Nii teeme ka meie. Näiteks oleme hakanud Hendrikuga lastele pajatama lugusid meie lapsepõlvest. Pärdile see väga meeldib. Teeme üksteisele pai ja musi. Me naudime üksteise seltskonda täiega.

Iga päev on midagi tähistada – perekonda, kodu, armastust, päikest. Meie ütleme igal õhtusöögil mingi toosti. Midagi, mille eest oleme tänulikud või mille üle tunneme rõõmu. Põhjuse pidutsemiseks leiab alati. Täna tähistasime Emma kolme kuu täitumist. Valmistasin Pärdiga õhtuks tordi ja Hendrik tegi pojaga koos õhtusöögi. Soovisime Emmale õnne, laulsime talle ja tantsisime koos. Preili tundus kogu sellest suurest tähelepanust väga liigutatud. Meil on pidude ajal kombeks juua ka paugujooki, klaaspudelis peenemat limonaadi. Kahjuks Biomarketi nimekirjas sellist jooki täna polnud, niiet pidime leppime plastikpudelis greibijoogiga. Aga pole hullu, iga asja saab pidulikuks mõelda. Loeb ainult suhtumine.

Emma pidu

Ja piduliku meeleolu puhul ongi tegelikult kõige olulisem minu enda tunne selle kõige osas. Kui minus eneses on pidu, on pidu ka minu ümber. Ükskõik, kus ma viibin, mida ma teen või millised vahendid mul parasjagu kasutada on. Näiteks ei saanud ma täna tordi jaoks ei vahukoort ega kohupiima. Aga pole hullu, segasin jogurti sisse manna ja muna ning küpsetasin ära. Oli ikka hea ja parajalt pidulik kook. Kui ma hoian pidu enda sees, ei tundu ükski pingutus ilusama ja parema tulemuse nimel koormav, vaid pigem mõnus. Kui minu sees on pidu, kandub see üle kõigile ja kõigele, mida puudutan. Pidu paneb elu hoopis teistmoodi särama. Ja Pärdil pole siis põhjust enam pidu mängida. Ta elabki peos ja on hoopiski rõõmsam. Nagu inimesed peol ikka.

Mulle meeldib väga, et vanades kultuurides, sh Eesti tradtsioonis, peetakse kinni tavast tähistada ja teha tegevusi pidulikult. Pidu on osa igapäevasest elust. Kõik elu valdkonnad tehakse võimalikult ilusti, võttes selleks aega. Inimesed kannavad kenasid riideid. Riideid, mis pole kiirelt kuskilt saadud ja selga visatud. Vastupidi, tihti on need riided väga kaua aega tehtud, neist õhkub väärikust ja armastust. Selliseid riideid pärandatakse isegi põlvest põlve. Toite valmistatakse kaua ja hoolega ning retseptid antakse emalt tütrele. Mängitakse mänge ning musitseeritakse. Perekondadel on kindlad kombed, kuidas iga argipäev muuta kuidagi pühalikumaks. Vanade kommete kohaselt polnud inimeste elu mingi pidev võidujooks ja kiirustamine, vaid rahulik kulgemine ja nautimine. Kus iga asja jaoks võeti aega ja tähistati seda. Oluline polnud rohkem, vaid oluline oli paremini: ilusamalt, südamlikumalt, rõõmsamalt, kvaliteetsemalt. Selline toimimine aitab hoida pühadust nii meie sees kui meie ümber. Ma väga loodan, et meie maailm võtab taaskord kursi sinna suunas.

Iga tegevuse saab ju muuta pidulikuks, piisab vaid sellest, et toimida parimal moel ja südamlikult. Pidades silmas kõikide ja kõige parimat heaolu. Soovides kogeda ja pakkuda rõõmu. Ainult nii toimides saab pidu edasi kesta. Pidu toob meid kokku meie parimas olekus võimalikult ilusas olemises.

PS! Jagage oma nippe igapäeva pidulikumaks muutmiseks või huvitavaid peokombeid. Kõik ikka selleks, et elu oleks pühalikum :).

4 Comments

  1. Praegu, kui hommikuti on aega, meeldib mulle teha pidulikumaid hommikusööke. Natuke nagu hotellihommikusöök, aga saad valida oma kõige lemmikumad asjad. Sageli valmistan midagi juba eelmisel õhtul ette – panen tšiiapudingu külmikusse valmima või küpsetan pannil krõbeda meega ja pähklitega müsli. Lastele teen alati smuutit. Praegu jõuan enne hommikusööki ka käia jooksmas või teha joogat või vahel koguni mõlemat. Siis on pidulikule hommikusöögile jõudmine kohe eriline nauding.

    Meeldib

    1. Tänud vastamast. Ma olen ka hommikusöögi menüüd külluslikumaks muutnud, aga enne lapsi tõusta ei jõua. Nad mul ärkavad kõige hiljem 6.30. Tavaliselt veel varem. Aga võtan siis õhtul aega endale 🙂. Ja see müsli värk tundub mõnus, proovin ka ise teha.

      Meeldib

  2. Kallid olete! Meie teeme ikka oma armsal õuel kevadisi toimetusi! Näiteks eile suitsutas Tom ahvenat ja lesta ja siis on ju nagu pidu, kui öösel ärkad suitsukalalõhnast kätel.
    ps. me ei teadnudki,et ka Sina Waldorfis käisid!

    Liked by 1 person

    1. Tore, et te saate Noarootsi rõõme nautida ja suitsukala seal süüa 🙂.
      Aga ma käisin täitsa tavalises linna lasteaias. Ju mõni kasvataja oli lihtsalt kuskilt midagi kuulnud 🙂.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s