Alistumine

Sellel nädalal olin esimest korda mitu päeva järjest ainus vastutav lapsevanem, kuna Hendrik oli töö asjus Itaalias. Oli paras väljakutse, aga võin öelda, et sain edukalt hakkama. Paljuski tagas mu edu asjaolu, et suur isetegija nagu ma olen, suutsin siiski alistuda Hendriku soovile ja kutsuda oma õe Eleri endale appi. Suutsin lasta lahti vajadusest kõike kontrollida ja usaldasin Elerit, et ta saab talle antud ülesannetega hakkama. Ja ta saigi, väga hästi. Pärt oli olukorraga väga rahul, sest Eleri mängis ja tegeles temaga palju rohkem, kui mina mitu nädalat olen seda teinud. Mul oli ka rõõm näha, et Eleri on ennast järjest rohkem viinud kurssi Montessori õpetuse põhimõtetega, mis muudab ta veel eriti heaks lapsehoidjaks. Eleri ja Pärt tegid mitmeid minu poega toetavaid tegevusi ning nii oli laps palju leplikumas meeleolus. Näiteks küpsetasid nad koos meile mõnusad küpsised ja käisid koos Väikeste Teadlaste Majas. Tänu abi palumisele suutsin tagada Pärdile ka kaks vaba päeva lastehoiust, mida tal praegusel hetkel väga vaja on. Samuti suutsin endale võtta natukene vaba aega. Või vähemalt aega tegeleda korraga ainult ühe lapsega. Tänu alistumisele Hendriku soovile, usaldades vahepeal lisaks endale ka teiste teadmisi, võin lugeda möödunud nädala üsna õnnestunuks. Loodan, et võin vähemalt sama hästi öelda ka järgmise nädala kohta, mil Hendrik on suurema osa ajast samuti kodust ära.

Eleri ja Pärt küpsetamas

Vahepealsel ajal, st nädalavahetusel, soovisin oma patareisid pisut laadida looduses viibides. Leppisime Hendrikuga kokku, et läheme perega laupäeval metsa jalutama. Pärt aga ei soovinud sellest plaanist midagi kuulda. Veensime teda üht ja teist pidi, aga poiss oli endas kindel. Kuna ilmus Pärdile omane sihikindlus, teadsin, et on targem tema soovile alistuda ning mitte alustada võitlust. Ta oli rõõmus ettepaneku üle minna meie metsas viibimise ajaks minu vanemate juurde. Nii siis jäigi. Pidime Hendrikuga mõlemad tõdema, et Pärdi soov oli väga asjakohane. Tema saab piiramatut tähelepanu ja meie saame peaaegu kahekesi koos aega veeta ning olulistel teemadel vestelda. Kõndisin kalli abikaasa ja kärus pisitütrega Vehendi päikeseliste metsade vahel ning tundsin rõõmu. Arutasime laupäeval Hendrikuga mitmeid olulisi teemasid. Rääkisime laias laastus sellest, kuidas vähem võidelda võitlusi, mida pole võimalik võita ja nendes olukordades rohkem alistuda. Just alistumine elu paratamatustele tema kõigis värvides on peamine asjaolu, mis võimaldas mul ka sellel nädalal edukalt hakkama saada.

Pisut väsinud, aga rõõmus ema matkamas

Alistumise mõistet tutvustas mulle jooga, mida hakkasin praktiseerima 20 aastaselt. Ühe ammuse aja targa Patanjali sõnade kohaselt koosneb jooga intensiivsest praktikast, eneseuurimisest ja alistumisest Elule. Alistumise osa on kõige suurem väljakutse, aga järjest enam kogen, et just see tagabki õnne ja rahulolu. Algul õpetas jooga mulle, kuidas ühes ebamugavas asendis pikka aega püsida ja seda veel ka nautida. Nüüd olen aru saanud, et tõeline väljakutse pole mitte matil painutamine. Selle oskuse suutsin omandada üpris ruttu. Päriselt tuleb see sama oskus viia aga praktilisse ellu, igasse hetke. Kui piisavalt kaua painutada, võid muutuda väga paindlikuks. Niiet ükski asend või olukord polegi sugugi keeruline.

Minu jooga, eriti aga see alistumise osa praktiseerimine sai hoopis uued mõõtmed, kui sain lapsed. Lapsevanemaks olemine on tõeline alistumise meistriklass. Kui mul lapsi polnud, võisin enamiku ajast valida suure hulga tegevuste vahel. Sain väga palju oma elu kontrollida ja otsustada, millal midagi teha. Laste lisandudes ei saa aga lapsevanem just tihti valida tohutu hulga erinevate tegevuste vahel. Eriti, kui lapsed on veel väikesed. Väga palju tegevusi on seotud nendega ja väga vähe jääb tühimikke teha midagi muud. Pigem saan ma ainult valida, millise suhtumisega mingit mulle ette nähtud tegevust teen. Kuidas ma Pärti magama panen. Ja Emmat vähemalt kümme korda päevas. Kuidas ma Pärdile juttu loen, temaga mängin või talle süüa teen. Kuidas ma kummagi lapse nutule reageerin, neid lohutan või kussutan. Kas ma suudan jätta kõrvale kõik need teised tegevused, mis justkui ootavad ka minu tegutsemist ja tõesti keskenduda sellele, mis sellel hetkel päriselt vajab tegemist?

Lisaks tuleb mul lapsevanemana õpetada alistumist ka oma lastele. Näiteks Pärt võitleb kogu aeg. Ta on lihtsalt sellises eas, millal katsetataks, kuidas see maailm toimib. Ühel õhtul sellel nädalal hakkas ta kõva häälega protesteerima selle üle, et peab pärast mitut minutit duši all ligunemist ikkagi sealt ära tulema. Keerasin tal vee kinni ja ütlesin, et kokkulepitud aeg sai täis. Hiiglasik võitlus Pärdi sees ja soovimatus alistuda olukorrale tõstsid pead. Mina ei hakanud jonnima, vaid hoopis alistusin. Olles rahulik ja kohal sain ma olla toeks ka Pärdile. Et ka tema suudaks leppida, et tegelikult tõesti on aeg duši alt välja tulla. Istusin vaikselt vannitoa põrandal ja ootasin, millal ka tema on valmis alistuma. Kui ta oli valmis, kallistas Pärt mind kaua aega ja kõvasti, otsides lohutust oma kaotusvalule. Pärt leppis selle kaotusega ja läks kiiesti eluga edasi. Et alustada võitlust magama mineku vastu. Kes teab, äkki täna õhtul õnnestub kuidagi pääseda?

Alistumine ei tähenda minu jaoks passiivusest, alla andmist või minna laskmist. Alistumine on pigem võitluse lõpetamine olukorras, kus võita pole võimalik. Alistumine on leppimine asjaoludega, mida pole võimalik muuta. Alistumine on Elu aksepteerimine selle igas vormis. See on leppimine nende tegevuste ja asjaoludega, mis minu elus parasjagu on. Oma käesolevat hetke segavatest soovidest ja ihadest lahti laskmine. Nii kui tekib ego, oma ihade, soovide ja mõtete komplekt, muutub alistumine väga keeruliseks. Ja see põhjustab kannatusi. Iga kord, kui Pärt millegi pärast jonnib, on tema sees sisemine võitlus väliste asjaolude vastu. Ta ei taha aktsepteerida seda, milline elu parasjagu on. Samasugune võitlus toimub ka täiskasvanute sees. Me lihtsalt ei näita seda alati nii ilmekalt välja. Võitleme iga kord, kui keeldume sisemiselt või väliselt sellel hetkel vajalikust tegevusest, teeme seda vastumeelselt ega lepi asjadega, mida muuta ei saa.

Mina võitlesin ka sellel nädalal lugematul arvul kordi. Aga vähemalt sama palju ma ka alistusin. Ühel ööl istusin väga väsinuna keset oma voodit. Emma oli ühel pool ja Pärt teisel. Nad mõlemad nutsid. Ühe käega silitasin ma üht last ja teisega teist. Tundsin korraks raskust, aga siis sain aru, et tegelikult pole elu andnud mulle siiani ühtegi ülesannet, millega ma hakkama ei saaks. Saan ka nüüd. Alistusin ja andsin oma parima, et nad rahuneks ja magama jääks. Et ka mina saaks jääda magama. Ja selliseid hetki, mil lihtsalt tuleb midagi näiliselt rasket teha, sest see on ainuvõimalik lahendus, on minu elus iga päev. Pole parata. Võitlus siin ei aita.

Reede päeval, kui sain endale pool tundi vaba aega, et tegeleda oma joogapraktikatega, tajusin selgelt alistumise ilu ja kergust. Olin enne seda väga kaua aega Emmat kussutanud, et ta magama jääks. Tema võitleb nimelt oma kõhuvaluga. Nägin tütre näos siirast tänulikkust, kui ta sai lõpuks alistuda ja uinuda. Emma kaunis naeratus sellel hetkel oli imeline. Kui ma oleksin sellel hetkel võidelnud, oleks mul see ime jäänud märkamata. Samuti poleks jonni meeleolus suutnud nii suurt rõõmu tunda toredast kingitusest. Nimelt sain ma telefonikõne kullerilt, kes teatas, et mulle saabuvad lilled. Sain kaks kaunist buketti ja ühe ilusa kaardi oma armsalt tädilt Rootsist. Need olid justkui tänutäheks minu tehtud töö eest.

Kingitus tädilt

Pean ütlema, et elu kahe lapsega on selle pisut vähem kui kuu aja jooksul pakkunud mulle päris palju väljakutseid. On olnud väga palju võimalusi õppida ja saada paremaks. Aga olen oma kahele väikesele, suurele õpetajala väga tänulik. Kahe lapsega on kõike rohkem. Samas on palju rohkem ka rõõmu ja armastust. Eriti, kui oskan alistuda emaks olemisele. Aga vahepeal on eriti armas, kui Hendrik mind ikkagi aitab. Näiteks praegu, kui ta kussutab Emmat, et ma saaks selle jutu valmis kirjutada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s