Vahetus

Vahepeal on päris palju vahetunud. Vana olukord on asendunud uuega ehk on toimunud muutus. Kuu vahetus, aasta, isegi aastakümmend. Ajalised vahetused toovad alati kaasa ka muutusi materiaalsel tasandil. Olen märganud, et üsna tihti on aastavahetuse aeg alguseks mingitele teistele vahetustele veel. Eelmisel aastal sellel ajal vahetus Hendriku töökoht ning sellest tulenevalt ka meie elukoht. Ning seoses vahetusega tuli ellu täiesti uus rutiin. Eks ikka viib üks vahetus järgmiseni. Selle aasta 1. jaanuaril vahetasime oma pereliikmete arvu. Nüüd on see neli: Kerli, Hendrik, Pärt ja Emma. Täpselt niimoodi vanuse järjekorras. Kusjuures, oleme sündinud kõik erineval kuul, aastaajal, aastal ja isegi aastakümnendil. Milline vaheldusrikkus.

Nagu mainitud, viib üks vahetus alati järgmiseni. Üks muutus toob kaasa uued asjaolud, niiet lõpuks võib ainsast muutusest kasvada välja terve rida ümberkorraldusi. Emma sünd on kindlasti palju muutnud. Praegu on veel vara hinnata, mida ja kuhu suunas täpselt, sest kõik on veel nii värske. Iga päev on nagunii täiesti uut moodi. Aga näiteks hakkab Pärt tulenevalt uutest asjaoludest vaikselt vahetama oma valikut eelistatava vanema osas. Täna oli vist esimene kord, kui mu poeg soovis, et tema küüsi lõikaks Hendrik ja mitte mina. Selliseid väikseid eelistuse muutusi esineb iga päev. Mul on natukene kurb, justkui distants meie vahel pisut suureneb. Aga ma mõistan, et see on paratamatu. Ja tegelikult ka eluterve. Igaüks peab vahetustega kohanema parimal moel. Nii on kannatusi kõigil vähem.

Olen tähendanud, et suurte vahetustega käib millegi pärast tihti kaasas palju kannatusi. On justkui nagu mingi suur tõke, mis on vaja ületada, et jõuda uude olukorda. Ja tõkke ületamine tähendab sageli kas füüsilisi või emotsionaalseid raskusi. Pereliikmete arvu vahetumine on väga suur muutus ja tähendab naise jaoks päris palju füüsilisi ebamugavusi ja valu. See võib tähendada ka emotsionaalseid raskusi. Võin öelda, et olen viimase paari kuu jooksul kogenud mitmeid füüsilisi ebamugavusi. Ja viimase paari päeva jooksul päris paraja portsu füüsilist valu. Aga kannatusi pole üldse nii palju. Nimelt taipasin 31. detsembril kodus diivanil istudes ja kannatades selle pärast, et sünnitus veel ei alga, et tegelikult on ainus kannatus kannatamine ise. Kõik muu on lihtsalt asjad, mis juhtuvad ja mida me kogeme. Ja kõik need asjad iseenesest pole kannatus. Me ise lihtsalt valime nende asjade pärast kannatada. Aga me võime valida ja vahetada, millele me keskendume. Kas keskendume asjale endale või selle pärast kannatamisele?

Elus on igasuguseid asju, mille pärast saab kannatada. Aga saab ka otsustada teisiti, vahetada vaatenurka ja kannatamine lõpetada. Sest kannatus on ju tegelikult puhtalt emotsionaalne. Isegi füüsiline valu väga kõrgel tasandil ei pea olema kannatus. Ma saan kannatuse vahetada hoopis millegi muu vastu. Näiteks selle vastu, et kogeda, mis mingil hetkel reaalselt toimub. Saada aru, miks see asi, mis võiks kannatust põhjustada, sellel hetkel toimub. Ja kui see nö ebameeldiv asi on vajalik selleks, et saavutada mingi soovitud eesmärk, seda lihtsalt aktsepteerida. Sünnituse puhul teadvustasin, et füüsiline tunne, mida kogesin valuna, on vajalik selleks, et Emma saaks sündida. Ja see aitas valu vastu võtta ja tunda oluliselt vähem kannatust. Ma ootasin oma tütart nii väga. Seega pole tema sündmine mingi kannatus, vaid üks ilusamaid asju üldse, mida kogeda. Midagi, mida tuleks tegelikult ju hoopis nautida. Ja ma võin ausalt öelda, et mingi osa minust nautis kogu seda protsessi väga kõrgel tasandil. Mingi osa tundis aga valu, mis oli paratamatu. Sest lapse sünd on lihtsalt nii suur vahetus ja toob seega paratamatult kaasa suure tõkke, mida ületada.

Samas on ka kordi, kus nö kannatust põhjustavat situatsiooni pole vaja aktsepteerida. Sest see pole eesmärgi saavutamiseks sugugi parim võimalus. Ega üldsegi vajalik. Emma on päris tubli imeja ja soovib tihti rinda saada. Juba päris algusest saadik. Minu rinnanibud kahjuks pole selle olukorraga veel harjunud ning on kohati päris valulikud. Mingi hetk muutus kannatus nii suureks, et sain aru, et see pole vajalik. Minu eesmärk on toita Emmat, aga sellega ei peaks kaasnema ülemäärast valu. Seega tuli midagi muuta. Saatsin Hendriku keset ööd apteeki rindadele hooldusvahendeid tooma. Samuti vahetasin imetamisasendit. Nüüd teen ka pärnaõiekompressi. Imetamine on oluliselt vähem valulik ja rinnad paranevad. Seega vahel tuleb kannatuse ilmendes aktsepteerimise asemel ehk vaatenurga vahetamise asemel vahetada midagi päriselt füüsiliselt. Vahetada mingit vahendit. Selle järele jäänud natukese imetamise valu puhul aitab kannatuse ära hoida jällegi lihtsalt hetkes olemine. Ilus hetk ju iseenesest, kui armas beebitüdruk on rinnal ja imeb piima. Väärib vaatamist.

Inimene saab valida, kuidas elada. Üks variant on elada lihtsalt ühest kannatusest teise ilma olukordade vahetumist reaalselt teadvustamata. Olukordade erilisust ja ainulaadsust märkamata. Suuremat pilti tajumata. Teadmata, miks midagi toimub. Mina soovin elada aga teisiti. Soovin elada reaalset elu, mitte kannatust. Ma soovin kogeda vahetult elu kõikide värvide vahetumist. Ma soovin eristada, mis päriselt toimub. Ja olenemata hetkel olevast värvist seda kuidagi nautida. Elada nii, et iga vahetuv värv oleks ilma kannatuseta. Ja teada, et iga olukorra puhul on võimalik vahetus. Kas vaatenurga või vahendite. Niiet kui mu armas Pärt tuleb minu voodisse hüppama samal ajal, kui mina oma pisut valulike rindadega Emmat toidan, ei saa ma kurjaks ega kannata. Ma näen hoopis lapse soovi olla koos perega. Tema armastust ema vastu. Ja selgitan, et voodis võid hüpata siis, kui söötmine on läbi. Aga ta on teretulnud siin olema ja selle ajal näiteks põrandal hüppama. Ma suunan teda vahetama vahendit ja vahetan ise vaatenurka.

 Nii saab elu värve vahel täitsa ise vahetada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s