Eeskuju

Käisime pühapäeval perega väikesel väljasõidul Ida-Virumaale. Külastasime maagilist Muraka looduskaitseala ja jalutasime Kotka matkarajal. Ilm oli väga hall ja sombune, kuid kuidagi see kõik sobis. Matkasime keset sood ning igasugune udu tegi asja veelgi nõiduslikumaks. Pärt jõudis peaaegu kogu matka vapralt kaasa teha. Ainult mõnisada meetrit enne autoni jõudmist hakkas ta Hendriku kukile nõudma ja kurtma tühja kõhu üle. Kui lubasime, et teeme Mustvee tanklas peatuse, oli poiss kohe väga rõõmus. Talle millegi pärast väga meeldib käia tanklas söömas. Kui see harukordne juhus talle osaks saab, naudib Pärt olukorda täiega. Nii ka seekord.

Veetsime Mustvee tanklas umbes tund aega. Sõime kõik lameleiba köögiviljadega, Hendrik jõi kohvi ja meie Pärdiga vett. Minu ja Hendriku toit sai üsna ruttu otsa, aga Pärt sõi kogu mõnuga oma lameleiba ikka väga pikalt. Kuna viibisime tanklas päris pikka aega, nägime ka palju erinevaid inimesi. Näiteks istusid meie kõrvale lauda kaks kena umbes 40-aastast naisterahvast, kes sõid sama toitu, mis meie, ja rääkisid toredatest asjadest. Nad naeratasid Pärdile ja laps tundis ennast naiste tähelepanu all väga hästi. Ta naeratas samamoodi ja rääkis ka viisakaid lugusid. Pärast nende naiste lahkumist saabus aga keegi ilmselt kohalik 30-aastane meesterahvas BMW ja hallide dressidega. Ta rääkis kõva häälega telefoniga ning avaldas Pärdile ilmselgelt oma nö eriskummalise olekuga muljet. Mees kasutas pisut teistsuguseid maneere ja kõnepruuki, kui Pärt on harjunud. Aga poiss hakkas teda kohe matkima. Veel tagasiteel kuulsime tagaistmelt näiteks sellist fraasi nagu: “No mida, ah?” koos vastava miimika ja kehakeelega. See mees oli minu lapsele millegi pärast natuke aega päris suureks eeskujuks.

Olen ka varem kirjutanud, kuidas lapsed õpivad ülikiiresti. Igasugune käitumine, olukorra kirjeldus, kinnistub lapse alateadvusesse. Ilmselt juhtub pisut sama ka täiskasvanutega, aga kuna nende laegas on juba üsna täis, siis mahub sinna juurde lihtsalt vähem. Aga laste avastuste kast on veel päris tühi. Sinna valatakse kogu info sisse ja siis hiljem selgub, mida ja millal kasutada. Suure tõenäosusega pääseb enim mõjule siiski selline käitumine, mida on rohkem kogetud. Ehk siis Pärdi puhul ma rohkem “No mida, ah?” kuulnud ei ole. Pigem kasutab ta ikka edasi sellist kõnepruuki, mida kuuleb kodus. Aga iial ei tea, millal see eriskummaline info sealt siiski esile võib kerkida. Ehk näiteks järgmine kord, kui tanklas lameleiba sööme. Mingi eeskuju on tema alateadvusesse igatahes seatud.

Täna ennelõunal käisime Raekoja platsis jõulumaal. Seal oli päris palju rahvast, kuna parasjagu pidas linnapea kõnet. Pärast teda rääkis Pauluse kiriku õpetaja. Mõlemad kõned rääkisid jõuludest ja rahust. Kirikuõpetaja kõne rääkis loomulikult Jeesuse tähtusest rahu toojana. Tema kõne edasiarendusena tekkis minu peas mõte Jeesusest kui eeskujust. Minu jaoks on religioon olnud alati põnev teema. Õppisin seda põgusalt keskkoolis, võtsin ülikoolis vastavaid vabaaineid ja olen ka iseseisvalt ühtteist uurinud. Seepärast olen lugenud ka Piiblit. Kristuse õpetuse sisu on minu jaoks küllalt sümpaatne. Mulle meeldib, kuidas ta õpetab inimesi läbi enda eeskuju. Läbi armastava ja hella suhtumise kõigisse, läbi headuse. Kuidas ta palub kõigil inimestel teisi armastada. Võib tunduda liiga läila, aga Jeesuse õpetusse süvenedes võib sealt leida väga palju praktilist. Minu jaoks räägib Uus Testament paljuski sellest, kuidas igal teol on tagajärg ning käitudes teadlikult, saame me valida, milliseid tagajärgi me toodame. Millise eeskuju me seame.

Raekoja platsi jõulumaal on ka üks laste seas äärmiselt populaarne mäng, kus saab plastikust torusid ühelt poolt seina teisele poole lükata. Lapsed seisavad mõlemal pool seina ja lükkavad muudkui üksteisele neid torusid. Kuna torudega sein on kõrge, siis inimesed tegelikult ei näe, kes teisel pool seina seisab ja neile torusid lükkab. Täna lugesin selle atraktsiooni kõrval seisvalt sildilt, et nimetatud seadeldise eesmärk on demonstreerida, kuidas igal teol on tagajärg. See, kui meie ei näe, keda või kuidas meie tegu mõjutab, ei muuda veel tagajärge olematuks. Tegude tulemid mõjutavad ikka kuskil kedagi. Iga tegu loob mingi olukorra, seab kindla näite. Iga käitumise ja teoga seame ka tegelikult eeskuju.

Kui see mees seal Mustvee tanklas minu hinnangul pisut ebasobivalt käitus ning andis mu lapsele justkui halba eeskuju, mõistsin ta muidugi hukka. Mõtlesin, et mina annan oma parima ja olen võimalikult heaks eeskujuks, aga siis tuleb mingi jõmm ja rikub kõik ära. See mõte tuli automaatselt. Õnneks ma ei öelnud midagi. Kui olukorda analüüsisin, sain aru, et minu hukkamõist seab ju ka eeskuju. Ka sellel teol on tagajärg. Ja ma tahaks loota, et minu eeskuju mõjutab hetkel veel Pärti rohkem kui võõraste inimeste oma, keda ta kohtab ilmselt kord elus. Seega käitusin ise ikka võimalikult armastavalt oma kaasinimeste suhtes ning naeratasin. Vaatamata justkui täbarale olukorrale seadsin ise positiivse eeskuju. Proovisin käituda Jeesuse õpetuse kohaselt ning olla andestav ja ligimeste vastu kena. See mees on nagu ta on ega tahtnud mitte midagi halba.

Kord rääkis üks tark pedagoog, et vaatamata sellele, mis sinu ümber toimub, saad sina olla ikka parim variant endast. Vaatamata kõigele sellele, mis sulle ehk maailmas kõige rohkem ei meeldi, võid sina ikka teha teisiti. Ja loota, et sinu käitumine jätab mingi jälje. Et sellest saab eeskuju. Kuigi laps näeb maailmas igasuguseid erinevaid inimesi ja käitumise variante, saab lapsevanem hoolitseda, et laps näeks ka parimaid variante iga olukorra jaoks. Nii kodus kui ka mujal. Siis on tal vähemalt võimalik valida jälgida parimat eeskuju. Ja mida rohkem ta mingit eeskuju näeb, seda suurema tõenäosusega see lapse jaoks kinnistub. Ja tore uudis on see, et ka täiskasvanute jaoks pole veel kõik kadunud. Ka meil on võimalik muutuda. Tuleb lihtsalt rohkem tähele panna, millised on meie eeskujud. Kelle seatud jälgedes me käime? Teadlikult või teadmatult.

Jõulude aeg on ühe valgusaasta lõpp ja teise algus. Päike hakkab jälle kõrgemalt käima ja algab uus aasta. Uus aasta tähendab uusi võimalusi. See tähendab ka võimalust muutusteks. Muutus annab võimaluse olla ise parim eeskuju nii teistele kui iseendale. Jätta vanad mustrid maha ja seada uued, mis loovad paremaid tagajärgi. Mina igatahes loodan igalt uuelt aastalt muutusi paremuse suunas. Aga ma tean, et mind kõige rohkem mõjutavad muutused saavad alguse ainult minust. Seepärast proovin teadlikult valida eeskujusid, keda jälgida ja eeskujusid, mida seada. Sest iga eeskuju loeb. Kogu aeg. Nii me seda maailma siin kujundame. Täpselt selliseks nagu ise oleme.

Soovin kõigile imelist jõuluaega! Olgu maagiline jõulude lahkuse ja headuse tunne kogu aasta meiega. See aitab seada palju paremaid eeskujusid ja kujundada kaunimat maailma. Nii, et hall ja sombune aeg, isegi kui see satub vahel jõulude ajale, on ka täitsa kena.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s