Muster

Elu uurides olen pannud tähele, et teatud sündmused korduvad kindla sageduse järel. Teatud reaktsioonid, tegevused, mõtted, olukorrad. Nendel sündmustel on erinev kordumise sagedus. Aga kuidagi on nii, et mingi kindel olukord käivitab automaatselt mingi kindla järgmise olukorra. Mina nimetan neid mustriteks. Usun, et igaüks on taolisi mustreid oma elus tajunud. Igatahes on mustrid igal pool meie ümber, iseasi, kas neid piisavalt teadvustatakse. Olen aga aru saanud, et mustreid saab muuta. Ja kõige lihtsam võimalus selleks on tabada ära, milline konkreetne sündmuse mustri käivitab. Mustrid on natukene nagu reeglid, millest ma eelmisel nädalal kirjutasin. Igal mustril on kindel tulemus. Kui taban mustri, saan hakata hindama selle mõju ja tagajärgi, ning vajadusel teha enda käitumises vajalikud muutused. Et muster oleks teistsugune.

Näiteks on mul viimased paar nädalat olnud kuidagi raskem Pärti magama panna. Nii olengi vaikselt hakanud uurima, kuidas ma saaksin käituda teisiti, et poja teatud käitumismustrid, mis uinumist segavad, ei rakenduks. Selleks olen teda magama pannes jälginud teadlikult iga sammu, mis ma teen ja pannud tähele, millise tegevuse peale esimene pinge ilmneb. Ja siis olen oma käitumist järgmisel õhtul, või võimalusel ka kohe, pisut muutnud. Ja tagajärjed on juba natukene ilmnenud. Üks asi, mis Pärdil näiteks rahulolematuse laine käivitas oli see, et ma lugesin talle õhtul liiga vähe. Ta ootas pikemat juttu või siis mitut juttu. Ma ei näinud mingit taktistust, miks ma ei võiks talle kauem lugeda, sest tegelikult meeldib ju mulle ka lugeda. Niisiis olengi viimased paar õhtut lugenud talle natukene kauem. Loomulikult lepin enne lugema asumist Pärdiga kokku, kui palju ma täpselt loen, muidu ei tulekski juttudel kunagi lõppu. Selle pikema lugemise tagajärjel olen tegelikult enda aega säästnud, sest Pärt on hakanud pisut kiiremini uinuma. Ja natukene rahulikumalt ka. Aga arengu ruumi selles magama jäämise teemas meil veel on. Eks ma uurin edasi.

Samas on mõnikord nii, et häiriva mustri mingis olukorras käivitab hoopis palju varajasem tegu. Ja siis on mustri lõhkumine nõudlikum ülesanne. Ebameeldivast situatsioonist tuleb vahel ikka päris mitu sammu tagasi minna ning tuvastada, kust probleem alguse sai. Ja vajalik muutus viia sisse ahela alguses. Näiteks oli meil Hendrikuga päris tükk aega nii, et laupäeva pärastlõunal olime mõlemad alati kuidagi väsinud ja tusased. Meie vahel oli tekkinud mingi pinge, mis ei lasknud puhuti ka õhtul teineteise seltskonda nautida. Ja see omakorda tekitas uusi ebasoovitavaid käitumismustreid ja pingeid. Hakkasin siis probleemi põhjust taga ajama. Lõpuks tuvastasin üpris tühise asja, mis tõi kaasa korraliku portsu ebameeldivad tagajärgi.

Nimelt läksime Hendrdikuga laupäeva hommikul alati natukene tülli. Tõesti, hästi natukene. Nii vähe, et seda oli isegi vahel raske märgata. Aga kuidagi oli kujunenud mingi muster, et igal laupäeva hommikul läksin mina Hendrikule hommikul midagi seletama (võiks öelda, et ka õpetama) ja tema reageeris sellele kuidagi negatiivselt ning meie vahele tekkis pinge. Tekkinud pinge ei lasknud meil päeva koos nautida, mõjus ka Pärdile halvasti ja käivitas mingi ahela, mis lõppes sellega, et järgmisel laupäeval hakkas sama muster algusest peale. Kui ma selle ära tabasin, olin nii õnnelik. Aga esimesel nädalavahetusel oli isegi siis raske mustrit lõhkuda, kuigi ma teadsin tagajärgesid. Harjumuse jõud oli lihtsalt tohutu. Samas suutsin ennast ikkagi piisavalt tagasi hoida ning muster ilmnes nõrgemal kujul. Sellest järgmisel nädalavahetusel sain hakkama aga mustri lõhkumisega. Ja need positiivsed tagajärjed selle konkreetse mustri lõhkumisel on olnud tõesti üüratud. Ilma pingeteta ja lähedust loov nädalavahetus annab kõigile osapooltele mõnusa energia, mille saab võtta kaasa ka algavasse nädalasse. Sest nädala sees pole sageli nii palju aega intiimsuseks. Õnnelik abielu aga eeldab lähedasi suhteid.

Mõned mustrid on aga hiiglama suured. Need võivad katta kuid või isegi aastaid. Ja siis on mustri lõhkumine kõige keerulisem töö. Mõned mustrid katavad põlvkondi. Kindlasti olete pannud tähele, kuidas perekonnas võivad mustrid korduda: mingid asjad, mis olid näiteks emal, on ka tütrel. Ja siis omakorda tema tütrel. Ka neid kõige suuremaid mustreid käivitavad alati teatud olukorrad, mida on teadlikult lähenedes võimalik muuta. Aga see on päris aeganõudev ja kohati üpris väljakutsete rohke ülesanne. Kõik algab mustri tuvastamisest. Iga ahela lõhkumise puhul on esimene samm selle olemasolust teadlikuks saamine. Muidu on muutus raske tulema. Juba teadvustatud mustrile kindlakäeliselt lähenedes saab kindlasti teha vähemalt midagi selle juures enda jaoks paremaks. Ajada see kasvõi natukene segamini. Loomulikult võib juhtuda, et muster läheb kuidagi ka kogemata sassi, aga väga tugevate harjumuste korral on see ikka pigem erandlik. Ja kes teab, võib-olla läheb muster iseenesest segamini hoopis soovimatus suunas. Minu kogemus ütleb, et teadlik lähenemine toob elus alati paremaid tagajärgi. Soovitud tulemuste saavutamiseks on kindlam siiski ise valida.

Koon praegu Hendrikule salli, kindla mustri järgi. Salli puhul on korrektsema tulemuse saavutamiseks oluline pidada kogu kudumistöö raames kinni kindlast mustrist. Selle mustri, mille põhjal ma salli koon, valisin ma enne tööga alustamist ise välja. Langetasin konkreetse valiku, sest see muster on ilus ja minu jaoks piisavalt lihtne. See sobib salli jaoks, mida ma tahan kududa. Valisin mustri pidades silmas soovitud tulemust. Aga elus me paraku enamikke mustreid ise ei vali. Need lihtsalt kuidagi juhtuvad ja on visad kaduma. Nii võime terve elu ära elada mustrite järgi, mis tegelikult pole meie jaoks ilusad ega piisavalt lihtsad. Mis ei loo sellist elu, mida me tahame. Mis lihtsalt on, pigem kuidagi udustavad elu. Need mustrid justkui raamivad kogu elu, sest on igal pool meie ümber. Oleks ju tore, kui näeksime raame selgelt ja saaksime need teha just selliseks, nagu meile kõige rohkem meeldib. Aga ehk on võimalik mõned mustrid sootuks kaotada? Elada raamist väljas.

3 Comments

  1. Ma arvan, et alateadlikult käib selliste väikeste põhjus-tagajärg seoste ja lihtsamate mustrite otsimine kogu aeg. Näiteks et kui laps hommikul liiga kaua multikat vaatab, siis on lasteaeda minek raskem. Kui me koos autos mingit rõõmsat muusikat kuulame ja kaasa laulame, on tuju lasteaeda jõudes parem. Aga vahel ei ole need seosed nii hõlpsasti tuvastavad ja siis kipud pigem leppima, et see asi ongi raske ja halvasti. Aga äkki tõesti ei peagi leppima, kui natuke rohkem aju kasutada ja mustrite avastamise detektiivitööd teha?

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s