Maandus

Kui eelmisel nädalal ühel õhtupoolikul Pärdile lastehoidu järele läksin, nägin kohale jõudes oma last, kes oli pisut endast väljas. Ilmselgelt oli päeva jooksul temasse kogunenud mingi pinge, mida Pärt polnud suutnud veel maha laadida. Teadsin, mida selline olukord võib tähendada – häälekamat meeleavaldust hiljem kodus. Lasin tal lastehoiu õues veel viimased olulised tegevused lõpetada, enne kui pojaga kodu poole teele asusime. Jalutuskäik oli tavapärasest vaiksem ja tõsisem. Poiss oli pinges ega jutustanud lõbusal viisil oma päevast või muudest olulistest mõtetest. Valmistusin tasapisi selleks koduseks pisut liiga kõvaks maha laadimiseks. Eks tuleb siis lihtsalt lapse olukorda mõista ja koju jõudes talle toeks olla. Küll see pinge siis saab ka maandatud ja rõõmus poiss on jälle tagasi.

Eelmisel päeval olin Pärdile tutvustanud aga uut tööd – akende pesu. Mingis mõttes polnudki see tema jaoks uus, sest ta on ka varem minuga koos aknaid ja peegleid pesnud. Varasemalt on see aga toimunud pigem minu aitamisena. Pärt näeb, et ma teen mingit tööd, tunneb huvi ja tahab kaasa lüüa. Ehk tegu on minu algatusega, millega laps lihtsalt liitub. Selliseid asju juhtub meil iga päev süüa tehes, tolmuimejaga võttes, põrandat pestes jne. Aga seekord olin pannud eraldi Pärdi jaoks valmis talle sobilikud aknapesu vahendid eraldi punutud kandikule – veepritsi veega, akna kaabitsa ja aknapesu lapi. Kandik koos vahenditega on meil ühe suure akna kõrval.

Kui olin Pärdile aknapesu kandikut tutvustanud ja töövõtted täpselt ette näidanud, proovis ta natuke aega järele, aga pikemalt sellel tegevusel ei peatunud. Võiks arvata, et teda see ei huvitanud. Aga tegelikult jättis poiss täpselt meelde, kuidas nende oma vahenditega toimetada. Ja kui ta siis sellel pisut pingelisel õhtupoolikul koju jõudis, riidest lahti võttis ja kodule tiiru peale tegi, läks Pärt otsejoones aknapesu kandiku juurde. Ta võttis pritsi ja hakkas aga akent pritsima. Siis pani laps pritsi tagasi ning kaapis vee kokku. Seejärel võttis lapi ja hõõrus kogu akna puhtaks. Ja pani lapi tagasi. Täpselt selliselt, nagu olin talle eelmisel õhtul ette näidanud. Nii ta toimetas selle ühe akna juures seda sama tegevust ikka mitu korda. Kogu töötsükli algusest lõpuni läbi. Aga sellest aknast ei piisanud. Pärt võttis kandiku ilusti kahte kätte ja küsis, kas ta võib teisi aknaid ka pesta. Jaatava vastuse peale seadis poiss koos aknapesu kandikuga sammud vanemate magamistuppa. Kordas kõiki olulisi töövõtteid ka meie aknal mitu korda. Siis võttis kandiku uuesti kätte ning tassis oma tuppa. Ka oma toa akna pesi laps mitu korda üle. Kui ta oli ka selle tegevuse lõpetanud, tõi Pärt kandiku tagasi esialgsele kohale. Ja teate kui ilus oli vaadata, et kogu oma pinge oli laps täiesti enda algatusel maandanud ära sellesse olulisse töösse. Rõõmsus sai jälle pinge alt välja tulla. Kogu see tegevuse oli nii oluline, et ma ei tihanud isegi mitte lähemalt vaatama minna või pilti teha.

Akende pesu  kestis kokku vähemalt 20 minutit, kui mitte rohkem. Mina teda loomulikult kuidagi segama ega õpetama ei läinud, isegi kui mõnele aknale jäid pisut kriimud või maha tilkus natukene vett. Ka ei hakanud ma teda pärast seda suurt tööd eraldi kiitma. Ta oli niigi väga rahul. Pärt tuli minu juurde ja ütles, et pesi kõik aknad ära. Ma noogutasin heakskiitvalt ning ütlesin mõne toetava sõna. Ta oli endaga nii rahul ja kogu pinge oli kadunud. Pärast seda õhtut on Pärt ikka aknapesu töö juurde mitmel korral veel naasnud, küll mitte nii pikaks ajaks. Lisaks olen talle valmis seadnud ka näiteks vannitoa põranda pesemise töö eraldi kandikule vannituppa või vahel mõne ettevalmistatud töö toidu tegemiseks. Eks ma mõtlen ja uurin ikka edasi, millised tööd teda veel huvitada võiksid ning valmistan need talle ette. Sest kunagi ei tea, millal on lapsel vaja jälle pinget maandada või niisama olulist tööd teha. Ja tema jaoks on täpselt sama oluline nagu minugi jaoks, et ta saaks selle maandamise protsessi täiesti ise algatada just siis, kui tal täpselt vaja on.

Olen ka ju ise märganud, et tihti hakkan pinge tekkides mingit lihtsamat sorti tööd tegema. Sellist, mis võimaldab tulla täiesti hetke, unustada kõik muu ning lihtsalt teha. Justkui mõnus töötegemise meditatsioon, mis kaotab normaalset toimimist segavad liigsed emotsioonid ja mõtted. Ja minu jaoks on ju kõik vahendid kogu aeg sobival kõrgusel olemas ning ma saan vajaduse ilmnedes kohe toimetama hakata. Ja ma ka juba tean, kuidas neid töid tehakse. Näiteks annavad ju koristamine, nõude pesemine ja muud kodutööd lisaks kodukeskkonna esteetilisemaks muutmisele ka selle olulise võimaluse kogu pinge ära maandada. Seepärast tahan ka Pärdile tagada võimaluse ise oma töid algatada. See aga eeldab varasemat väljaõpet ja vahendite kättesaadavust. Need on olulised märksõnad ka Montessori pedagoogikas, kus kogu õpe ongi seatud ülesse kui kindlat sorti erinevad tööd, millega laps saab ise hakkama saada.

Ja loomulikult pole vähem oluline, et lihtne töö annab lisaks pinge maandamisele ka ühe teist moodi maanduse – nimelt tugevuse teha midagi olulist. Ilmselt pole ma ainus, kes enne tähtsaks eksamiks õppimist mõne sahtli ära koristas. Või enne rasket tööd teeb ära mõne kergema. Sest kui olen hetkes ning maandunud, olen palju tugevam ja saan võtta ette midagi olulist. Mu jalad on kindalt maas. Selleks, et hüpata kõrgemale, on vaja enne ju kõvasti vastu maad tõugata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s