Vajadus

Juba emaks olemise esimesed päevad andsid mulle teada, et elu on nüüdsest täielikult muutunud. Uudseid asju oli muidugi mitu, aga üks silmatorkavamaid erinevusi lapseelsest elust oli aja hulk, mida sai kasutada enda vajaduste rahuldamiseks. Kogu energia ja aeg läks vähemalt mul esimesed paar päeva lihtsalt sellele, et Pärti imetleda ja vahepeal veenduda, et ta on ikka elus. Ununesid isegi Maslow püramiidi esimese astme vajadused ehk magamine, söömine, joomine, pesemine. Seksi olemasolu ma neil esimestel päevadel isegi ei mäletanud, ilmselgetel põhjustel. Alguses loodus kuidagi kompenseerib seda tohutut vajaduste eiramist, aga iga päevaga muutuvad rahuldamata vajadused siiski järjest karjuvamaks. Ilmselt ma ei käinud Pärdi sündimise järgsel ajal päris mitmel päeval pesemas, sest tundus, et pole võimalik. Mäletan selgelt kui üht oma elu ilusaimat hetke, kui seisin vastse emane sooja duši all ja koos veega veeresid alla pisarad. See sooja vee voolamine oli lihtsalt nii kergendav ja nii mitmed vajadused olid karjuvalt miinuses. Kui hea ema või naine ma sellises olekus sain olla? Isegi veel praegu leian end vahel olukorras, kus midagi sarnast kordub. Küll mitte nii drastiliselt. Ja eks need hetked emana või tegelikult igas teises rollis ka, mil tead, et oleks võinud paremini käituda, saab sageli kirjutada enda vajaduste eiramise arvele. Aga minule kui vastsele emale tundus pärast esiklapse sündi millegi pärast, et minu ainus vajadus on nüüd rahuldatud – mul on terve ja ilus laps.

Elu läheb aga edasi ning tegelikult ei kao need teised vajadused ka kuskile. Loodus on lihtsalt nii seadnud ja loodusseadusi ei saa eirata. Mäletan selgelt neid suvalisi toidukordi või piinavat häda kinnihoidmist viimase hetkeni. Ja loomulikult unetuid öid ja liiga vähest pesemist. Kõrgematest vajadustest rääkimata. Lisaks uudsele olukorrale, teatavale ebakindlusele ja aja vähenemisele on lisandud veel ühe inimese vajadused ning nende täitmise eest vastutad põhimõtteliselt ainult sina. Üpris keeruline olukord ning pole imestada, et paljudel tekivad meeleoluhäired. Mul oli selle vajaduste rahuldamise teemaga ikka tükk tegemist, siiani püüan leida õiget tasakaalu. Isegi esmased vajadused kipuvad ikka mõnikord pisut miinuses või ebakvaliteetselt rahuldatud olema. Perena elades pole muidugi olulised ainult enda vajadused, lisaks on looduslikud tahtmised ka abikaasal ja lastel. See kõik kokku toimima panna on paras kunst.

Üldiselt mulle tundub Maslow püramiidi ülesehitus suhteliselt loogiline, aga päris kõik minu elus vähemalt nii lihtne ei ole. Ma olen aga süsteemne inimene ning mulle meeldib rutiin. See aitab hoida elu tasakaalus ning leida aega, kui tundub, et seda pole. Selleks olen ma oma tähelepanekute ja erinevatest allikatest kogutud teabe põhjal loonud oma pisut keerulisema skeemi elu erinevate valdkondade vajadustest. Ja selle skeemi pidev meeles pidamine ja järgimine on vähemalt mulle toonud väga häid tulemusi. Niiet kui järsku ilmub kuskilt mingi ebameeldivus või enda pahur olek, vaatan peas skeemi üle ja panen tähele, milline valdkond millise vajaduse juures on tahaplaanile jäänud. Ja asun organiseerima selle vajaduse rahuldamist. Samuti pean silmas Pärdi ja Hendriku vajadusi, sest parima meeskonna moodustavad rahulolevad liikmed.

Üritame meile kõigile tagada kvaliteetse toidu, optimaalsed unetunnid, viibimise värskes õhus, piisava füüsilise koormuse ja palju asju veel. Lisaks tuleb pidada silmas ka neid teisi vajadusi, mis seostuvad suhete, eneseväljenduse ja enda kohaga maailmas. Aga eriti oluline on kõigi jaoks, et peres oleksid õnnelikud suhted. See tagab sujuva koostöö, päris mitme vajaduse parema rahuldamise ja nii on lihtsalt kõigil parem olla. Ja Pärdi nagu iga teise väikese lapse jaoks on väga oluline turvatunne, mida pakuvad suuremalt jaolt tema vanemad. Laps teab kuidagi juba alateadlikult, et õnnelikud ja armastavad vanemad tagavad perekonna säilimise, toimimise ja arengu. Sellepärast annab Pärt igasuguse turvatunde kõikuma löömisest selgelt märku. Niiet kui me Hendrikuga oleme unustanud enda vajadused ja vajadused mehe ja naisena, ei saa me eirata lapse vajadust armastavate vanemate järele. Pärt on nagu väike häirekell, mis tuletab alati meelde, et me vajame lisaks kõigele muule ka abikaasadena suhtes lähedust – nii emotsionaalset kui füüsilist. Õnneks oleme Hendrikuga viimasel ajal sellest järjest rohkem aru saanud ning teadlikult võtnud aega mehe ja naise tegevusteks. Ja elu lööb kohe palju rohkem õitsele. Me oleme Hendrikuga leppinud isegi kokku minimaalse kava, mis ka kõige kiirematel aegadel tuleb täita. Süsteem töötab väga hästi, kui sellest kinni pidada. Kindel aeg sügavamaks vestluseks, ühisteks meeleolukateks tegevusteks ja kindel aeg ka intiimseks läheduseks. Sest muidu on seda väsinuna ja lapse kõrvalt vahel lihtsalt väga kerge unustada. Eriti kui paljud ööpäevad tuleb olude sunnil veeta lahus. Aga tähendusrikka suhtluse ja intiimsuse liiga vähene rahuldamine on suhte allakäigu trepi esimene suur aste. Sellest olen ma igatahes aru saanud. Seega töötame teadlikult koos, et hoida armastust õitsemas ja süsi lõkkes hõõgumas. Aga lisaks oleme Hendrikuga pidanud oluliseks pöörata tähelepanu ka intiimsete vajaduste kvaliteedi tõstmisele. Sest parim võimalik sisend on oluline iga vajaduse puhul. Suure panuse selleks andis Epp Kärsini koolitus paaridele, kus õpetati väga selgelt, miks ja kuidas tuleb teha, et kõik oleksid rahul. Täielik lollikindel skeem, mis toimib jällegi siis, kui sellest kinni pidada. Ja tõstab muideks kõigi pereliikmete rahulolu taset.

Vahel tuleb ikka olude sunnil natukene oma vajadusi kõrvale jätta, aga see ei tohiks muutuda tavaks. Olen aru saanud, et parima toimimise kogu meie pere jaoks tagab see, et tõstan enda vajadused mõistlikul määral esikohale. Siis Hendriku omad. Ja tegelikult on nii, et kui meie oleme armastavad ja rahulolevad, toimivad asjad ka Pärdi jaoks juba loomulikult päris hästi. Eks komistamiskohti esineb meil ikka, aga püüame neid märgata ja võimalusel ka teisele osapoolele tema vajadusi meelde tuletada. Niimoodi sõbralikult.

Üks oluline asi vajaduste juures on aga eristada ihasid vajadustest. Ihade liigne rahuldamine võrdluses vajadustega tekitab pigem rahulolematust ja tasakaalutust juurde. Ja olen täheldanud, et tihti tekivad ihad just vajaduste eiramise tagajärjel. Õnnetud inimesed, kelle tõelised vajadused on rahuldamata, muutuvad sageli kurjaks. Vähemalt mina olen küll väsinu ja näljasena vahel üpris tõre. Ja kui kõigi vajadustega on suuremas plaanis kehvad lood, on kurjus seda suurem. Väga lihtne näide selle kohta on meie kõigi suure perekonna Ema planeet Maa olukord, kes kahjuks järjest rohkem kannatab oma laste kurjusest tulenevate ihade rahuldamise tagajärjel. Sest tegelikult oleme me siin koos elades kõik seotud ja enda parima mina hoidmine teenib ka suuremat eesmärki.

Mida rohkem oma vajadusi teadvustan ja mida kvaliteetsemalt neid rahuldan, seda suurem on rahulolu eluga. Ja vähemalt mulle on igasugune süsteemsus ja rutiin ainult abiks, sest muidu võib sellesse elu virvarri vahel lihtsalt ära kaduda. Kui väljapääsu tee on aga välja töötatud, on lihtsam ka kaosest jälle kord luua. Loodan, et saadud õppetunnid ja leitud lahendused uue lapse sündides liiga pikaks ei unune ning suudame perena ka uue inimese vajadused kenasti juba olemasolevasse süsteemi lisada. Nii hästi, kui võimalik.

2 Comments

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s